See on nüüd ainult minusugustele taimehulludele.

Panen siin ringikäies alati kahte liiki taimi tähele. Esimesed on need, mis juba Eestist tuttavad, a la “mida sina, vana sõber siin kaugel lõunas teed?” Ja teised on eksootika, mida pole põhjapool kohanud. Tegelikult on veel kolmas grupp ka – need, mis Eestist on tuttavad potililledena, aga siin on hoopis teistes mõõtmetes, suured puud või põõsad. Kummipuud, hibiskused jne nt.

Oma siinsetest lemmikpuudest olen ma väga põgusalt juba varem bloginud (kategooria “botaanikahuvilistele” alt leiab üles, kel huvi), nii et mõtlesin, et võtaks seekord hoopis põõsad ette, sest nood jäävad oma värvilisusega ka koguaeg silma, eriti praegu talvisel ajal.

HARILIK TULITROMPET Pyrostegia venusta

Hispaania keeles bignonia de invierno (talvebignoonia), trompetero naranja (oranž trompetimängija)

Praegu, talvel õitseb selline põõsas (õigemini isegi heki- ja ronitaim), mille nimi on harilik tulitrompet. Kuigi minu meelest temas midagi harilikku küll ei ole, täitsa eriline taim on. Ta mitte lihtsalt ei õitse, vaid lausa leegitseb, eksole. Muul ajal on ta tavaline roheline hekk ja ei oskaks arvatagi, et ta talvel lõkkele tööb. Haljastuses on üsna levinud, kuigi pole tegelikult kohalik liik, vaid hoopis Lõuna-Ameerika päritolu.

BUGENVILLEA Bougainvillea

Hispaania keeles bougainvillea, buganvilla

Mu totaalne lemik! Kui mul oleks siin Andaluusias oma majake, kasvaks pool aeda erinevaid bugenvillea liike täis. Istuksin põõsa all kuuma päikese eest varjus ja jooks hommikukohvi, just nagu mõnel postkardil. Bugenvillea pakub silmailu suht aastaringselt ja on oma efektsetes toonides minu meelest ülimalt andaluuslaslik, ronides kõikjal seintel ja müüridel. Kõige tavalisem ja levinuim on lilla bugenvillea. Aga lisaks on vanaroosad, fuksiaroosad, oranžid, kollased, valged, punased.. . Tema õied on tegelikult pisikesed ja pea märkamatud, need valged silmakesed seal keskel, värvi-ilu eest kannavad hoolt hoopis õisi ümbritsevad kõrglehed.

Kuigi bugenvillea tundub nii tüüpiline vahemeremaade taim olevat, on ta tegelikkult samuti sissetoodud liik ja pärit hoopis Lõuna-Ameerikast.

SUUR KULDKARIKAS Solandra maxima

Hispaania keeles solandra/copa de oro

Jällegi üks üsna levinud hekitaim, sest näeb kaunis välja, lõhnab hästi, on tugev (talub edukalt nii kuiva kui tuuli-torme) ja on kiire kasvuga. Pärit Mehhikost. Mürgine, hallutsinogeenne – Mehhikos kasutati teda vanasti nt riitustel.

OGALINE LANTAAN Lantana Camara

Hispaania keeles lantana/bandera española

Üks väga levinud põõsas haljastuses. Hekina, niisama põõsana. Lantanat hüütakse ta punase ja kollase värvi tõttu ka hispaania lipuks (bandera española). Tegelikult on ta jällegi üks sissetoodud liik, nagu enamus haljastuses kasutatavaid taimi. Põnev on see, et sama põõsas on eri ajal hoopis eri värvi õitega. Vahepeal kollasem, vahepeal oranžim, vahepeal punane. Üks lantaanihekk, mis laste kooliteele jääb oli alles paar kuud tagasi lipuvärvides. Nüüd aga täiesti punane.

HIINA SINIVIHM Wisteria sinensis

Hispaania keeles wisteria/ glicinia

Sinivihm on hoopis liaan. Tõeliselt dekoratiivne ja ilus, magusa lõhnaga, pärit Hiinast. Malaga botaanikaaia kuulus sinivihm on üle 160 aasta vana ja kuni 20-meetriste liaanidega. Õitseb märstsis-aprillis kõgest paar nädalat ja meelitab rohkelt imetlejaid (ja mesilasi).

MADAGASKARI DOMBEIA Dombeya x cayeuxii

Hispaania keeles dombeya, arbol de las hortensias, rosa de Mexico

Õitseb vaid talvel, umbes detsembrist märtsini. Imekaunite roosade õiekobarate ja suurte lehtedega puu/põõsas.

LAMBIHARJAPUU ehk PUDELIHARJAPUU Callistemon

Hispaania keeles limpiatubos, limpiabotellas, arbol del cepillo jne

See Austraalia päritolu põõsas on kuulus just oma pudeliharju meenutavate õisikute pärast. Huvitav, et tal on eesti keeles nimeks lambihari, mitte pudelihari, nagu paljudes teistes keeltes. Võibolla pandi nimi nii vanal ajal, et meil kasutati alles õlimampe ja neid puhastati mõne sarnase harjaga? Või mõtles nimeandja hoopis, et mingi lambikas hari…

Õitseb suvel (juuli, august) ja on siin Lõuna-Hispaanias haljastuses üsna levinud, sest talub imehästi kuuma ja vajab palju päikest (nagu mina!).

KÕRV-TINAJUUR Plumbago auriculata

Hispaania keeles jazmin azul, celestina

Kas ma olen ainuke, kellele tundub, et eestikeelsed nimed annavad vahepeal ikka soovida. Kes pani ta nimeks kõrv-tinajuur ja kas keegi seda ka kasutab? Igatahes on tegu taaskord ühe kauni ronitaimega. Õitseb pikalt, terve suvepoolse poolaasta.

HARILIK OLEANDER Nerium oleander

Hispaania keeles adelfa

Ilmastikukindel ja väga dekoratiivne kohalik liik, seega kasutatakse vaatamata sellele, et ta on mürgine, haljastuses üsna palju. Näiteks kiirteede ääres, aga ka linnahaljastuses. Ka looduses näeb teda tihti (jõgede servades nt). Teda peetakse üheks maailma mürgisemaks ja toksilisemaks taimeks. Näiteks ühe lehe söömine on juba surmav. Taimemahla kokkupuude nahaga võib tekitada allergilist reaktsiooni, silma sattudes võib pimedaks jääda jne.

METSSPARGEL Asparagus acutifolius

Hispaania keeles espárrago silvestre

Ja lõppu veel üks kohalik metsapõõsas, seekord söödav. Taime eestikeelne nimetus on trigueroaspar, aga ma kutsun teda ikka jonnakalt metsspargliks. Pildi pealt pole ehk näha, äge väga okkaline tegelane. Metsas matkates krabab pidevalt säärest kinni ja noh, metsaalused on neid üsna täis. Aga kevadesed uued võrsed on pehmed ja söödavad. Mina lõikan nad näíteks omleti sisse ja yummmm!