5500-blogi riiete istuvuse aruteluga seoses tuli mulle meelde, et mul istub siin juba ammusest ajast ju üks lõpetamata postitus.

Mingi hetk (kevadel ehk?) arutleti teemal, et mis on soliidne riietus. Ja et vanasti oleks nt õpetaja riietuse puhul üsna mõeldamatu panna jalga ketsid, aga nüüd vist on juba ok.

Mul oli kohe vastus olemas (kommentaari muidugi ei olnud aega jätta), et mu jaoks tähendab soliidne esinduslikku. Ja natuke ehk moodsat/trendikat ka. Kindlasti ei tunneta ma sõna soliidne tähendusena vanamoodsat. Näiteks seesama ketsiteema, ma ei tea, kuidas Eestis ja mujal, aga meil on lausa väga moodne meestel ülikonna juurde kets või toss jalga panna. King mõjub veidi vanamoodsalt isegi juba, vähemalt osades situatsioonides. Naistel on samuti kleidi/seeliku juures nö spordijalanõud ok ja moodne variant. Loomulikult mitte mingid suvalised. Ikka ilusad, a la valget värvi või Vansid vms. Mitte liiga sportlikud. Aga ametnikud, poliitikud, ettevõtjad, esinejad, kõik on selle uue moega kaasa läinud, nii et kohe kindlasti saab öelda, et see on tänapäeval esinduslik. Soliidne. Ilmselt on need moetrendid sotsiaalmeedia-ajastul üle maailma suht samad?

Soliidse välimusega seoses tuli meelde, kuidas kuu tagasi ühest vanakraamipoest Artjomile tagi leidsin. Küsisin hinda – 5 eur. Aga kuna ma polnud kindel, kas suurus on ikka ok ja sularaha ka polnud nagunii kaasas, jäi ost tegemata. Artjom läks järgmisel päeval proovima ja ostma. Oma tavalistes soliidsetes tööriietes (Limonari stiilis, nagu me seda kutsume, st helesinise triiksärgi ja beežide pükstega). Ilmselt oli lausa liiga soliidne, sest müüja ütles talle tagi hinnaks 20 eur. Kui hakkas vaidlema, et ot-ot-ot, mu naisele öeldi eile viis, anti kümnega lõpuks 😅 Loo moraal – ilmselgelt nägin mina vähem soliidne välja. Ja siit sõnale soliidne veel üks tähendusvarjund – rikas.

Mulle meeldib täiega tänaval inimeste stiili ja riietust vaadata. Tihtilugu tahaks lausa salaja pildistada, kui keegi väga šeff välja näeb. Kusjuures siin on eri linnaosades erinevat stiili inimesed, seda on ka põnev jälgida.

Meie barrio (Limonar) rahvas ongi selline soliidselt stiilne. Nagu ajakirjast välja vupsanud ja kohe kuskile üritusele minemas. Kuna siin kandis on palju rikkamaid inimesi, saavad nad endale ka brändiriideid ja uusi moetrende ja värkeid kollektsioone lubada. Fotograafi siseinfo – paljud naised, nt kes on ettevõtjad ja käivad tihti sotsiaalsetel üritustel netwöörkimas, ostavad omale iga kuu mitu uut komplekti. Iga fotoshoodi jaoks samamoodi. Minu jaoks nii harjumatu kuulda, kui keegi näiteks fotosessioooni edasi lükkab, sest ei jõudnud riideid osta. Aga noh, ma pole selline edukas hispaania naine kah, kes saaks omale riiete peale laristamist lubada.

Aga sellepärast ma jällegi täiega armastan hispaania kaltsukaid, et siin saab nii lihtsalt leida reaalselt vaid korra selga pandud või üldse kandmata moodsat brändikaupa või endiselt moes olevaid kiirmoeasju leida. Suve alguses näiteks ostsin kümne euriga kollase Mango kleidi, millel 69.99 hinnaga originaalsildid veel küljes, või üks kleit, mille kaheksaga sain, hele lilleline Springfield. Aga muidu on tänu stiilsetele ja gardroobi tihti vahetavatele hispaania naistele mul kapis lisaks zaradele ja h&m-idele jne mitmeid Massimo Dutti jt kallima otsa asju ka. Nii et minusuguse kleidihullu jaoks on Hispaania tõeline paradiis – on nii kleite kui ka kleidiilma. Kleidifiguuri ainult raske saada 😀

Samas on linnaosasid, kus tänavapildis peamine stiil on pigem mugav. Mustlastüdrukud (ja -naised) armastavad näiteks väga nabapluuse ja retuuže. Ja tegelt kannavad need kenasti välja ka! Ja no neis linnaosades on need sussidega tänaval käivad inimesed ka. Ühesõnaga – täiesti teine pilt tänaval. Kuldsete detailidega dressid jne värk meestel. On oma mood, aga hoopis teistsugune. Ma sealkandis väga pildistada ei ole julenud, nii et paar lambikat klõpsu leidsin vaid 😀

Ma ise ei ole tüüpiliselt stiilne või soliidne või esinduslik naine (nagu eelnevalt juba selgus, eksole…), pigem natuke boho- või hipistiili suunas (tõesti mitte palju, natuke!). Mul lihtsalt kehakuju ei luba paljusid asju välja kanda. Pükskostüüme näiteks ei saa, kuigi teiste seljas vaadates ju tahaks – aga need sobivad paremini pikkadele ja peenikestele. Liigsed kurvid rikuvad pükskostüümi kohe ära mu meelest. Aga hiljuti ühe siiski ostsin, sest ainult paar euri maksis. Hiljuti käisin sellega linnepeal ka, aga väga mitte-iseendana tundsin end seda kandes. Tunkede tunne oli, hang või labidas ainult puudu 😆 Eks näis, kas veel selga panen ja kas harjun ära.

Mul on liigse kurvikuse tõttu paljude riietega kartulikoti tunne. Nii et ses mõttes olen ma üldiselt ikka mugavalt oma kindlasse stiili kinni jäänud, kus tean, et riie/lõige mulle sobib. Mingi totaalne pikkade kleitide armastus on mul ka, see on tegelikult terve elu mul hooti peal käinud. Ja no platvormkingad on ikka suurema osa ajast jalas, isegi poodi või prügi välja viima minnes. King annab kohe 10% boosti enesekindlusele noh, ma ei tea, mis maagia see on. Aga mõne kleidiga panen ketsid ka. Metsa/matkale samuti. Aeg-ajalt lähevad sandaalidki jalga. Aga naljakas on, et üksi tänavale minnes valin tavaliselt selga pikemaid ja kinnisema dekolteega asju, sest häbeliku introverdina ei taha üleliia komplimete ja tähelepanu saada (Artjomi või lastega minnes vastutulijatelt komplimente ei tule, nii et siis saab riietega julgemalt katsetada:D). Kusjuures need hispaanlaste komplimendid pole üldse ründavad või ahistavad, vaid mööda minnes ja vastust mitte ootavad “ah que guapa eres” või “madre mia que guapa“. Igas vanuses tegelastelt. A no mõni päev ei taha sellist tähelepanugi, tahaks rahulikult oma mullis ja mõtetes olla, mitte väljanäitusel.

Kuigi mulle endale ju tegelikult täiega meeldib, et linnakeskkond natuke nagu väljanäitus on. Jube igav oleks, kui kõik vastutulijad oleks teksades ja t-särkides. Iiiigav!!! Minu arust on tsivilisatsiooni kõige suurem pluss ilu ja esteetika ja kunst ja loomingulisus ja kogu see kupatus 🙃 Kui seda poleks, läheksin ära kuskile metsa omaette elama ja oleksin hoopis looma- mitte inimvaatleja.