“…oh kooliaeg millal sina lähed” laulsime me lapsepõlves. Ja siis ta lõpuks läkski, oh õnne! (tegelikult gümna-aeg oli koolis juba täiega tore)
Ja siis sain ma lapsed ja otsast uuesti alata selle kooliteemaga.
Tegelikult ootan huviga, kuidas käesolev kooliaasta kujuneb. Lapsed käivad nüüd jälle ühes kooliastmes ja ühes koolis – hommikuti on ses mõttes lihtsam, koos lähevad. Ja koos tulevad. Muretu. Ja Dani on nüüd ka lõpuks selles eas, et võib ise omal käel kooli ja tagasi käia, nii et ei ole vaja teda viia-tuua. Milline ajakokkuhoid! Ilmselt hakkab mu kaalu järgi ka varsti näha olema, et vähem samme nüüd päevas tuleb, vähemalt neid kohustuslikke.
Nägin kuskil mingit pealkirja, et roblox on ikka jube ohtlik ja paha. Sisu ei näinud, nagu kinniste artiklite puhul ikka (kas eesti meedias üldse avalikke artikleid ka enam on? Hisp meedias nt pole nii suure maksumüüri taga kõik uudised).
Igatahes mul endal on laste pealt vaadates Robloxiga just vastupidine arvamus ja kogemus. Näiteks oskavad nad tänu sealsetele mängudele ideaalselt terve planeedi riike (ja osariike) kaardile paigutada. Või väga hästi inglise keelt. Seal on tohutult arendavaid mänge ja neile need suht meeldivad ka. Ja siis isegi need mängud, mis justkui pole nagu arendavad…aga lõpuks ikkagi tõukavad mingi huvi suunas, nt siin mingi hetk kuulsin, et Aleksandr õpib hobi korras iga päev duolingost prantsuse keelt. (mul jäi tõesti suu lahti seda kuuldes). Sest ühes mängus räägivad sõdurid prantsuse keeles ja ta tahab ka osata… (mänguks guts and blackpowder). Ta on ju koolis aastaid ja aastaid prantsuse keelt õppinud ja mitte midagi ei jäänud külge, sest polnud motti. Ja nüüd… “paha” mäng! Vahepeal surfib googlemapsis ja vaatab selle mängu asukohti päriselus jne (mida, tuleb välja, on paljud fännid teinud, sest osad jätavad neile paikadele humoorikaid arvustusi ka 😅)
Võib olla olen mina mingis oma veidras mullis, aga mulle tundub, et tänapäeva (või st eelmise sajandi) koolisüsteem hakkab oma aega vaikselt ära elama. Mingites ainetes on lapsed õpetajast targemad (või on see vastupidi, et õpetaja on ajast maha jäänud?) ja igavlevad (hispaania koolides nt inglise keel tihtilugu selline, kus lapsed oskavad keelt paremini ja õpetaja teeb igasuguseid veidraid vigu) Ja teistes ainetes, kus pole huvi, neil lihtsalt pole huvi ja seda huvi ei saa õpikute ja klassisistumisega tullagi. Jah, aju peab arendama ja baasteadmised peavad kõigil olema, aga midagi on ikka nihu, mulle tundub, see ühevitsaga ja kõik ühtepatta süsteem tänapäeval kuidagi ei sobi. Kui üldse kunagi sobis? Või ma ei tea.
See on muidugi alati ikka olnud, et mõni õpetaja on nii hea, et lastel tekib huvi aine vastu, mis varem ei kõnetanudki. Kuidas küll teha, et selliseid õpetajaid oleks, ja et neid oleks palju?
Igatahes on Aleksandril sel aastal tore klass ja lapsed asjalikud. No juba 14-aastased ka ju. Üle-eelmise aasta hullumajaga ei anna võrreldagi. Enam ei ole tal mürast peavalusid, ei pea koos lõuna-snäkiga ibukat kaasa pakkima… Klassijuhataja on rahulik tšill meesterahvas, lapsed usaldavad ja räägivad temaga. Tal on huvitaval kombel enne praegust eelmised kolm klassijuhatajat ka mehed olnud. Aga ma olen sellest vist varemgi kirjutanud, et Hispaanias on palju meesõpetajaid, mõnusalt tasakaalus.
Sõbrad tal ikka need samad, kes juba viimased 4-5 aastat on olnud. Tüdrukuid pole veel tähele pannud, et tegevustesse kaasataks. No välja arvatud need mõned väljaspool-kooli eluaegsed tüdrukutest sõpsid (ehk siis meie sõprade lapsed).
Dani osas on veel vara aru saada, kuidas uues koolis läheb, alles kaks kuud käidud. Talle pole kunagi koolist rääkida meeldinud ka. Vastab lühidalt või teeb hoopis nalja tõsiselt vastamise asemel. Ma tean, et üks õpetaja on neil, kes kodutöid ei anna, ütleb, et koolis tuleb kõik ära teha. Mis on mu meelest nii õige. Ma pole kunagi aru saanud, miks õpetajad arvavad, et peale pikka koolipäeva (pluss osadel lastel sinna otsa huviringid-trennid), ei ole laps oma aega ja puhkust ära teeninud. Lapsevanem ju ei too (teoorias) tööd koju kaasa, miks laps peab?
Niipalju on ta veel kooliasjadest mulle maininud, et tahab ühe valikaine järgmisel trimestril ümber muuta. Praegu käib robootikas aga tahab nüüd aiandust hoopis. Tal on viimasel ajal taimeteema jälle uuesti esile kerkinud (mõned aastad oli teiste huvide, tehnika jne taga varjus). Ostab aina taimi ja teab neist jube palju, a la ladinakeelseid nimesid peast ja päritolu ja kasvutingimusi jne.
Dani lemmikasjadeks uue kooli juures on, et seal on lastel koridoris isiklikud kapid, kuhu oma asju ja õpikuid panna. Nagu filmides! Ja et koolis on kohvik. Õigemini, nimeks on Bar Emilio 😀 Osta saab bocadillosid, tortillat, krõpsu, pulgakommi jne. Ühesõnaga nii korralikku toitu kui veidi kräpimaid snäkke. Seal saab siis recreo ajal käia (suurem vahetund, mille ajal lõunaoodet süüakse). Päris lõunasöök on hispaania koolides alles koolipäeva lõpus, peale kahte (praeguses koolis kell 14:45). Seal mu lapsed ei käi, tegelikult enamus lapsi ei käi selles vanuses enam…
Iga kord kui keegi Eestist küsib, et mis klassis mu lapsed käivad, pean hakkama arvutama, et eesti süsteemi saada. Siin on algkoolis klassid esimesest kuuendani ja nüüd põhikoolis algas arvestus jälle esimesest (esimesest neljandani). Pluss veel see, algkooli esimesse minnakse kuueselt, mitte seitsmeselt nagu Eestis. Nii et Eestis käivad sama vanad siis kuuendas ja kaheksandas.
Vot sellised lood siis sel aastal kooliga. Ootan igatahes juba huviga esimese trimestri lõppu ja hinnetelehte ja mingil hetkel üks-ühele klassijuhatajatega kokkusaamisi ka.




































































































































