Mõtlesin, et vahelduseks võiks natuke moe- ja ilujutte ka rääkida. Eks siis praeguse feria puhul flamencokleitidest!
Mu esimene flamencokleit on pärit juba sellest ajast, mil me veel Hispaanias ei elanudki – mu pulmakleit, aasta oli siis 2011. Kusjuures see ei olnud mul kohe esmane plaan, et flamenkokleiti pulmakleidiks tahaks. Esialgu piilusin ikka tavalisi. Käisin kõik Tartu pulmakleidusalobgid läbi, proovisin nii üht kui teist, aga mitte midagi ei kõnetanud. Internetiavarustes oli paar lemmikut silma jäänud, aga poodides midagi sarnast ei näinud. No ma räägin, ma olen kleitide osas ülimalt spetsiifiliste nõudmistega 🤓. Ja siis mõtlesin, et kuna mu flamencotantsuõpetaja Mariliis on õmbleja, räägiks temaga. Ja nii see läkski. Käisime koos kangapoodides ja kujundasime mu ideaalkleidi. Oi kui palju flamencomoešõu SIMOF-galeriisid ma selle jaoks läbi vaatasin! Aga tulemus sai imekaunis ja parimat otsust poleks saanud teha. Enam ei mäletagi, oli see 10 või 20 meetrit kangast, mis volangide alla läks. Hinda ka enam ei mäleta, nii ammu ju.
- Kleidi kaal 1,5 kg
- Kleidimeister: Mariliis Aia
Teine kleit on pärit ühest Málaga flamencopoest aastal 2015. Tegelikult oli see lausa Artjomi idee, et mulle kleit osta, selline uitmõte lastega linnapeal kärutades ja vaateakendel kauneid flamencokleite vaadates. Proovisin siin-seal erinevates poodides siis mõnda selga, aga oli kas liiga kallis või muster vale vms. Ja siis nägin seda punast – täpisuurus ja värv ja muster ideaalsed, minu number ka ja hind oli ok (ei mäleta enam täpselt, aga 100-ringis oli). Umbes seitse feriat olen selle kleidiga nüüdseks läbi trallitanud ja küllap näeb ta mõnda veel! See kleit kutsub alati rahvast komplimente viskama ja koos pilti tegema tahtma, hobusemehed kutsuvad hobuse otsa jne. Alati saab nalja ja põnevust! Üks kohalik kunagi kommenteeris ka, et see kleit on hästi autentne, mitte nagu moodsad tänapäevased flamencokleidid. No kui nad nii ütlevad…
- Kleidi kaal: 1.1 kg
- Pood: Golo Artesanos Flamencos, Málaga
Mu kolmas flamencokleit tuli täitsa ootamatult – nägin teda kaltsukas, proovisin, oli paras ja meeldis. Hinda ei mäleta, küllap 15-20 või midagi sellist. Oleks igatahes patt ta poodi jätta olnud! Aasta oli ilmselt 2019, midagi napilt koroonaeelset. On temagagi mitmeid toredaid feriaid nähtud ja läbi käidud. Alles eile tegi ka tiiru.
- Kleidi kaal: 1.5 kg
- Mark: Adarbe Artesanía (Granada)
Ja neljas… (kui palju neid vaja on, ah!?) Vaatasin huvi pärast wallapopis (osta.ee analoog), et kas rohelist flamencokleiti ka pakkuda on ja mis hinnaga nad kasutatult üldse müügis on. Noh, niisama ajaviiteks. Aga jäi hoopis üks kollane silma (ja ma olen totaalne kollaste kleitide fänn ju), naeruväärselt odava hinnaga – 30 eur. Oluline tõsiasi muidugi on, et ma ei telli kunagi kleite ega riideid netist, sest enamasti mulle ei istu, pean ikka selga proovima enne ostmist. Eriti praeguses vanuses, kui ei saa aru kah, et mis see keha ja kaal ja kehakuju üldse teevad ja mis number mulle istuks üldse. Aga tellisin ikka ära. Tuli kohale – esiteks lõhnas ta nii tugevalt tubaka ja pesuvahendi segu järele. Viisin üheks ööks katusele tuulduma. Teine jama – rinnast ja puusast ok, aga vöökoht oli oma 20cm liiga lai, sisemistest õmblustest oli näha, et keegi oli teda originaalist kõvasti laiemaks õmmelnud (flamencokleidid enamasti nii tehtud, et saab vabalt paar numbrit suuremaks või väiksemaks võtta). Õnneks laenas Kairi mulle oma õmblusmasina ja proovisin seda keskkohta tagasi kokku võtta, enamvähem olid vanad õmblused näha, nii et sain isegi peaaegu hakkama, ise ka imestan! Võibolla pidi veel julgemalt võtma, sest tibake jäi nii, et toob kõhtu kuidagi ette.
- Kleidi kaal: 1.5 kg
- Mark: Isabel Ruiz
Muidu on tal see narmaste osa äge ja üldse olen ma kollase pluss musta kombo fänn. Ja see koht, kust laienema hakkab on ilusa lillelise mustriga.
Flamencomood on üldse hästi põnev. Viimastel aastatel on feriapilti jälle retrod üsna keskeltlaienevad ja hästi puhvis käistega kleidid tulnud, küllap, sest neid liigub järelturul hästi palju ja kaltsukates samuti enamus just seda tüüpi müügil. Mulle endale see lõige hästi ei istu, nii et pole ise endale neid vaadanud. Aga teiste seljas ilus!
Palju on näha ka kalleid kuulsate flamencomoeloojate kleite. Ja õlarätikud on samuti taas moodi läinud (rätikud on päris kallid, mõnel juhul rätik isegi kallim kui kleit, suured käsitöörätikud maksavad üle 100 euro, vabalt 300 lausa). Mul endal on kaks rätikut (mantoncillo hispaania keeles), väiksem on kollane, mis ühel pildil näha ka. Teine on suurem, türkiis-sinine ja tikanditega. Mõlemad olen kaltsust skoorinud. Türkiisi jaoks pole ainult sobivat kleiti… Kuigi, pulmakleidiga ju täitsa klapiks (kui pulmakleit selga mahuks😅).
Üldiselt on juba aastaid mood merineitsi-stiilis kleitide poole olnud, viimasel aastal klassikaline merineitsi (nagu mu punasetäpiline nt) või siis juba tükk aega on see laienev osa veelgi allpool ja hästi ümber ja kleit kokkuvõttes kitsam. Viimasel ajal on alumine volangiosa ka moes järjest suuremaks ja kohevamaks läinud. Ja just see, nagu mu kollasel kleidil, et volang algab kuskilt puusa ja põlve vaheliselt alalt, ehk et väga suuri samme ei saa astuda. Samas visuaalselt efektne, eks. Aga mu üle kümne aasta vana punane kleit käib praegu samuti moega kaasas, sest moeloojad on viimastel aastatel jälle läbipaistvad varrukad avastanud ja see nüüd kohe eriti in.
Paar illustreerivat klõpsu viimastest päevadest ka (kuigi avastasin, et olen väga vähe kleite pildistanud, eks proovin edaspidi viga parandada):
Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis 