Telefon teavitab pidevalt, et mäluruum on ohtlikult täis ja kõik klõpsud jagamata (ok, seda viimast ei teavita). Aga aeg piltidega midagi ette võtta küll. Ja kui pole aega kirjutada, siis vähemalt on pilditõestus, et ikka elus olen 😆

Nagu ma alati rääkinud olen, ei ole ma üliosav žongleerija-multitaaskija. Kohe kui tavarutiinile elus midagi juurde tuleb, siis sellevõrra jätan midagi tegemata. Näiteks blogi jääb unarusse või…

Palju külalisi oli ja semana santa ja viimaste aastate vägevaim vihmaperiood ja siis rannailma ka veits ja igasuguseid siin-seal käimisi ja. Aga nüüd olen tavarutiinis tagasi ja tööasjadega juba peaaegu järjele saamas, seega võib lõpuks siia niisama lobisema tulla kah. Eelmine nädal oli küll selline tunne, et reaalselt iga minut on arvel, või õigemini miinuses lausa. Ses mõttes vedas, et kõik käisid just enne seda kiiret aega külas ja siis oli endal ka täitsa mõnusalt võimalik poolpuhkust pidada. Kulus ära küll!