Üks suur erinevus Hispaania ja Eesti jõuluaja vahel on, et kui siin on see selline pikk, kuni kuuenda jaanuarini kestev rõõmus ja aktiivne pidu ja pillerkaar, hästi seltskondlik, käiakse palju väljas jne, siis põhjamaine jõuluaeg on selline palju rohkem enda sisse vaatav, mõtlikum. Hoopis teised toonid, eksole. Mul on igatahes kohe kindlasti jäänud alles see põhjamaine harjumus küünlaleeki vaadata ja pimedust otsida ja natuke enesesse süüvida sel ajal. Eelnev aasta kokku võtta, uueks plaane seada jne.

Mõni aasta tundub kohe eriti mitme aasta eest ja 2024 oli mul kindlasti üks sellistest. Tundub, et nii palju toimus, nii palju muutus, palju asju loksus oma kohale või sai lahenduse. Osade asjade kohta jään mõtlema – oli see tõesti sel aastal? Uusi inimesi, nii sõpru kui tuttavaid kui niisama kontakte me elus, uusi projekte, Artjomi bändid, Aleksandri ühe kooliastme lõpp ja uus algus instituudis, Dani aspergeri diagnoos, korteriteemad ja aasta lõpuks uus elukoht. Pooled asjad ilmselt ei tulnud niimoodi jooksu pealt praegu meeldegi praegu. Aga võtan selle traditsioonilise aastalõpuankeedi siis jälle ette ja eks näis, mis veel meelde tuleb 🙂

1. Mida sa tegid aastal 2024, mida sa polnud varem teinud?

Ses mõttes… kas vanuses 40+ on üldse võimalik teha midagi, mida pole varem teinud? Tulevad vaid pisiasjad meelde, a la et käisime La Maroma tipus. Aa, oot, elus esimest korda oli meil advokaat sel aastal, kas see läheb arvesse? 😛

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

Otseselt ma uusaastalubadusi ei andnud, aga juba mitu viimast aastat on algavaks aastaks samad kolm eesmärki olnud ja vaikselt teosammul liigun nende suunas.

Metsakivi lugudega on sel aastal tegelikult vist päris hästi edasi liikunud, aasta esimeses pooles panin käsikirjale esialgu punkti ja leidsin lõpuks kirjastuse ja aasta teises pooles leidsime nüüd vist kunstniku ka. Nüüd on pmst vormistamise küsimus vaid kõik, äkki 2025 ilmubki? Igaks juhuks ei julge veel hõisata, aga süda juba rõõmustab tasapisi küll.

See ettevõtteasi (ja ühes sellega rahaline stabiilsus, hahaa?) on endiselt work in progress. Aga väga vähe olen teinud samme sel aastal, taaskord ei olnud kahjuks üldsegi mahti. Vaatan alati kadedusega inimeste peale, kellel on aega üle. Umbes, et tööpäev lõppeb ja hakkab vaba aeg ja saab sel ajal oma mingi äri-idee valmis ehitada. Ma ei tea, mulle tundub, et tööpäeval pole meil kunagi lõppu, alati on midagi veel vaja teha, või kui ongi kõik tehtud, siis lapsed ja kodutoimetused ju. A noh, ise oleme elu selliseks elanud, ei saa viriseda kah.

Kaaluteema on ka ikka alati hingel, kui kolm kilo nüüd ise ära läheksid, siis istuks kõik riided imehästi ja oleks selle teemaga ka rahu majas 😛

Aga järgmiseks aastaks ma arvan, et:

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Jaa!

4. Kas keegi su lähedastest suri?

Sel aastal läks suguvõsast mitu inimest parematele radadele jaa

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2025, mis puudus aastal 2024?

Miljonit pangakontol? Not kidding! Ostaks kodu. See praegune võiks ju lõpuks ikkagi meie viimaseks üürikaks jääda, kas poleks tore… tore on ikkagi see kindlustunne, et omanikul ei saa mingeid ootamatuid plaane tulla ja jälle kolima ei pea.

6. Mis riike külastasid?

Eestit 😆

7. Mis kuupäev aastast 2024 jääb igaveseks su mällu? Miks?

Teisel augustil tädistusin veelgi enam

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?

Et uue elukoha leidsime ja kolitud saime. Juuhuuu! See tundus (ja oligi) ikka jube raske ettevõtmine. Tekkis juba hirm, et ei õnnestugi.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Panime stuudio kinni, see tundus korraks küll natuke läbikukkumisena.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Tavalised nohud-köhad. Aga sain teada, et olin aasta varem entsefaliidi läbi põdenud, see oli päris suur uudis. Natuke selline, et huhh, jäin ellu!

11. Möödunud aasta parim ost.

9 eur kuumavabade lokkide julla eest. Mul muidu üldse lokid ei püsi ja sellepärast enamasti neid teha ka ei viitsi, aga tollega jäävad äsjapestud juustesse päris hästi ja kuna saab kuunavabalt, siis viitsin isegi mässata (tegelt ei olegi mässamine, kahe mintsaga on see asi peas ja paari tunni pärast saan ära võtta)

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Teen seekord lastele aplausi – Dani on nii tore matkakaaslane olnud, täiega looduslaps; ja omg kuidas ta isjab kuulmise järgi süntekat mängida. Ja Aleksandr on youtuberina ootamatult edukaks saanud, 16 000 vaatamist tal ühel robloxi videol. Lõikab ja monteerib premiere pro-s peaaegu nagu proff juba. Ja no too kord, kui ta meile poest veini ostis, aasta naljakaim juhtum noh 😅

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Nende pättide, kes Artjomi telo ära varastasid. Üldse varaste. Kas ei saaks teha, et varastel jälle käed maha võetaks nagu vanadel aegadel?

14. Kuhu läks enamik su raha?

toit, arved, maksud…

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?

Salaja Eestis käimine. Pisikesed edasiminekud raamatu teemal. Kaheksajalg ja kameeleon ja igasugused muud pisikesed rõõmsad hetked ja sündmused. Iga kord, kui pere või sõbrad Málagasse külla tulid (ja sel aastal oli megapalju külaskäike!)

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2024 meenutama?

Llorona oli selle aasta kuulatuim laul mu Spotifys (õppisin sõnu ja kuulasin päris mitu korda vist :D)

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

I õnnelikum või kurvem: sama. või siis pigem õnnelikum?

II kõhnem või paksem: sama vist

III vaesem või rikkam: sama

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud

Tantsinud

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud

Šokolaadi söönud. Muretsenud.

20. Kas sa armusid aastal 2024

Ei. Ma pole üldse kergestiarmuv inimene ka, mul on liiga spetsiifiline maitse.

21. Kui palju üheöösuhteid?

0

22. Mis oli su lemmiksari?

Baby Raindeer kindlasti. Haaras nii kaasa, et pärast jälgisin mitu kuud päriselu-Martha-teemat uudistes ja sotsiaalmeedias, see oli vähemalt sama põnev kui seriaal ise.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

Ei

24. Parim raamat, mida lugesid?

Õnneks pean väikest lugemispäevikut ja saan kohe meelde tuletada. Kokku lugesin sel aastal 21 raamatut (pole palju, aga tehtav) ja neist kaks: Nõiduri sarja esimesed osad ja Carlos Ruiz Zafon “La sombra del Viento” said mu poolt kümme punkti kümnest.

Nõiduri-maailm tõmbas nii mõnusalt end sinna sisse ja lugedes polnud peas mitte mõte, et millal ta ometi läbi saab, vaid hoopis, et ei taha et veel lõppeks, sest tahaks sinna maailma veel ja veel, kauemaks jääda. Ma polnud tükk aega fantasyt lugenud, küllap seepärast oli ka nii mõnus vaheldus, aga see on ikkagi väga hästi kirjutatud maailm ka. Kõik see ida-Euroopa folkloor ja mütoloogia ja muinasjuttude kasutamine oli äge ja selline tuttav, kodune, nostalgiline. Lõpupoole mõned raamatud olid natuke kehvemad, aga aga sarja algus oli mu jaoks ülihea lugemuselamus.

Ja Zafon – kui kursaõde Katre mulle seda soovitas, panin kohe omale kirja, sest ma eelistan hispaania keeles just hispaania autoreid lugeda, mitte tõlkeid. Ja ma ei pidanud üldse pettuma, väga meeldis! Nii haarav lugu, et ei saanud käest panna. Lisaks on autor imehea sõnaseadja + raamatusse on pikitud palju sügavaid mõtteid. Näiteks „Los libros son espejos: solo se ve en ellos lo que uno ya lleva dentro“ jäi meelde (Raamatud on peeglid, nendes saad näha vaid seda, mis on juba su sees). Kui kunagi üle loen, võtan kindlasti märkmiku ja pastaka kõrvale. Mitu kohta raamatus olid täiesti ootamatud (muidu ma ikka enamasti saan ette aru, mis juhtuma hakkab ja kuhu lugu tüürib). Ja sellele vaatamata jõudsid kõik otsad lõpuks omavahel kokku, midagi ei jäänud ripakile. Mõnusalt oli reaalsus tsipakese maagia ja müstikaga segatud. Raamat pani mõtlema elu keerdkäikude, saatuse, eluvalikute üle. Kuidas noorena tundub, et kõik on ees, kõik on võimalik, samas vaid vähestel on tee õnneni kuldselt sillutatud. Nagu ühes kohas Julian ja Miquel arutasid, et kas elu segas neile sellised kaardid või nad hoopis ise mängisid oma kaarte halvasti? Pluss – kui palju saab üks kuri ja kade hing teiste elusid rikkuda. Ehk siis – soovitan lugeda.

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Ainuke minu jaoks uus artist, keda sel aastal pikemalt kuulama jäin oli vist Aurora. Jõuluvana tõi isegi pileti ta kontserdile (üks sõbrants avastas, et tuleb kontsert ja orgunnis jõuluvanaga asjad ära). Aga Aurora avastasin üldse nii, et mingis videos räägiti minuga sama isiksusetüübiga inimestest (ta oli üks neist) ja siis vaatasin sujuvalt edasi temast ühte dokki, tundus selline crazy tšikk, ja osad ta lood on täitsa mõnusad ja jäidki playlisti mul.

26. Mida sa tahtsid ja said?

Uskumatu lugu, aga auto!!!

27. Mis oli selle aasta parim film?

Väga palju filme vist ei vaatanud sel aastal. Lastega mingeid vanu asju üle ja seriaale pigem. Aga filmidest meeldis enim vist Dune, mõlemad osad sai jutiga ära vaadatud.

Ja off topic, aga kõige suurem pettumus oli Röövlitütar Ronja uus sari. Ei saa vanale versioonile üldse lähedalegi, kõik oli nii vale ja kraapis silma, oeh. Pidin ära mainima, et süda kergemaks läheks 😅 Kusjuures ma muidu olen seda tüüpi inimene, kes näeb suht igas filmis või raamatus just positiivseid aspekte ja keskendun neile, negatiivset võtan kui osa kunstist, väga vähe on teoseid, milles kõvasti pettunud olen.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Käisime matkamas, oli mõnus tšill päev. See on veider, et vanasti oli sünnipäev alati pidu ja külalised jne, aga nüüd tahaks hoopis korraldamisekohustusest viilida ja linnast plehku panna.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Kui kliendid arveid õigel ajal maksaks nt. Või kui seda tõesti mingi nipiga ei saa, siis võtaks ikkagi selle lotojackpoti…

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

Marjulik

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

Loodus

32. Milline kuulsus sulle sel aastal kõige rohkem meeldis?

Jään tõesti vastuse võlgu. Kuulsused läksid kuidagi minust mööda sel aastal.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

Usa presidendivalimised äkki

34. Keda igatsesid?

Iseenda nooremat ja energilisemat versiooni mõnikord. Kas nii algabki vanadus?

35. Kes oli parim uus tutvus?

See aasta oli kuidagi uute tutvuste aasta ka. Ühel peol kohtusin L-ga ja sain kohe aru, et täiega minu masti inimene 🙂 Ja minu masti inimesed on tegelikult täiega defitsiit. Artjom tutvus “Gandalfiga”, kes on ka täiega äge tüüp. Igasuguseid muid põnevaid ja toredaid inimesi sattus samuti selle aasta sisse, kes teab, ehk jääb mõni neist järgmisessegi. Aleksandri sõprade vanematega saime ka sel aastal lähemalt tuttavaks ja oleme koos asju teinud, nad ka kõik omamoodi tšillid tegelased. Minu jaoks on muidu teiste laste vanematega sunniviisiline suhtlemine alati üks elutüütumaid asju olnud, aga nendega imekombel on täitsa lõbus.

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida 2024 sulle õpetas.

Võitle, seisa enda eest, ära anna alla! Nt eelmise korteri omanikuga seoses tasus see ära, aga muudes olukordades ka. Mulle tundub, et see aasta ongi mõnes mõttes üks pidev kaadritagune olelusvõitlus olnud.