Selle aasta üks (no üks mitmetest) suurematest elumuutustest on meil see, et tekkis saunaskäimise võimalus. Ehk siis käisin sel aastal kohe kindlasti rohkem saunas, kui eelneva kümne aasta peale üldse kokku. Eestiselades oli iganädalane saunaskäik mul loomulik elu osa, nii et eks ma tundsin sellest siin ikka veidi puudust küll. Varem oleme paaril korral mõnd kohalikku spaa-sauna proovinud, aga nood on ikkagi liiga külmad tundunud. 60-70 kraadi pole ju kellegi saun! Eks eemal mõnes naaberlinnas leiab mõne korraliku soome sauna ka, aga kusagile ekstra sõita pole kah viitsinud… Nii et kui tuli välja, et jalutuskäigu kaugusel asuva spordikeskuse saun on päris ok (85°C), oli rõõm suur.

Otseloomulikult otsustasime jõululaupäeval nüüd ka seda saunavõimalust ära kasutada. Mu jaoks võrdubki üks õige autentne jõululaupäev kokkamise, saunaskäigu ja seitsmekordse õhtusöögiga ja just selline ta sel aastal meil oligi.

Hommikul tuulasime küll veel poodemööda ringi, et kingituseasjad korda saada (Aleksandri oma ei jõudnud ikkagi õigeks ajaks kohale ja Dani omal oli aku ümaraks pundunud, pean tagasi saatma). Nii et mängisime kolmekuningapäeva kingisoovidega (mis olid veel ostmata) ümber. Õnnestus!

Saunas oli mõnus. Spordikeskuse katusel on neil välibassein ka ja läksime vahepeal saunast sinna ujuma. Õues oli hall ilm ja tibutas vihma, see andis saunaskäigule täitsa koduselt põhjamaise tunde. Umbes nagu mai-juuni Eestis, kui saunast vihma kätte tiiki ujuma joosta.

Kodus läks jõulumussi saatel hoogsaks kokkamiseks ja koristamiseks ja uskumatu küll, aga sel aastal sai vaatamata tihedale tambile isegi mõnus härras jõulumeeleolu mind kätte!

Päev lendas nii kiiresti mööda ja teha oli palju, nii et jõululaua äärde saime lõpuks alles kümneks. Aleksandrile tõi jõuluvana legosid, Danile kohvriskantava vinüülplaadimängija ja vanu vinüülplaate ka (miks hommikune kesklinnaskäik pikale venis…). Aga täitsa mõnus oli neid nostalgiliselt krabisevaid plaate keskööl glögi kõrvale kuulata.

Ja issand kui hea Wõlu kirsiglögi on!

Järgmiseks päevaks oli meil väike matk planeeritud – puhtalt seetõttu, et ilmateade lubas tolleks päevaks head ilma ja ühel sõbral, kellega plaani tegime, sattus selleks päevaks just töölt vaba päev ka. Aga peale jõulusöömingut kulus matk ära küll!

Kaljuronijaid oli ka esimesel jõulupühal kümnete kaupa välja tulnud! Ja millegipärast nende kohal tiirutavad kotkaid kah sama palju 😆

Meie ei roninud, vaid matkasime ühe 8km pikkuse ringi. Päris äge rada oli, vaheldusrikas – oli metsa, kaljusid, vaateid. Kel huvi, siis “Escalera Arabe, (el Chorro)” otsides leiab vast üles.

Teisel jõulupühal oli mul pikk tööpäev, aga sain kõik valmis, mis tegelikult enne jõule valmis saada olin plaaninud. Nii et täna lõpuks lihtsalt logelesin ja nautisin seda aastalõpueelset veidrat aega, kus aeg korraks nagu seisma jääb ja ei saagi aru, mis päev üldse on või kaua veel aasta lõpuni jäi. Õues ladistab vihma, telefonile tuli just üleujutuste hoiatus ja soovitus kodus püsida. Rõõmuga! Tegime pitsat ja kaneelirulle ja vaatasime lastega sõrmuste isandat – no mis saaks veel mõnusam olla 😍

Kui ma ei eksi, jäi käesolevat aastat veel lausa mitu päeva, nii et võtkem viimast!