Aastakokkuvõtteid on põnev teha, aga mõtlesin, et see ankeet, mille järgi alati teen, on aastatega veidi igavaks muutunud/jäänud, paljude küsimuste vastused on mul igal aastal aina samad. Nii et mõtlesin, et panen seekord siit-sealt ise hoopis mingi küsimustehunniku kokku.

Aastale tagasi vaadates KÕIGE PÕNEVAM hetk/sündmus oli: kõige põnevam oli vist, et kas auto läheb ülevaatusest läbi ja õnnestub Hispaanias arvele võtta 🤣🤣🤣

Kõige naljakam hetk: kui mitte seesama, mis eelmine punkt (sest sellega sai nalja kah muidugi), siis ühel üritusel oma doppelgangeri nägemine oli naljakas 🤣

Aga pisarateni naermist mäletan hoopis selle video vaatamisest (video ise on naljakas, pluss see fakt ka, et mõlamad kassid jooksid kohe uurima, et mis heli)

View this post on Instagram

Üks ilus hetk: see päikesejoojang Portugalis näiteks:

Midagi UUT sel aastal: Ilmselgelt uus elukoht… Aga sel aastal rokkisin tukka näiteks. Ja mitu uut kilo on juures ja…

Suurim saavutus/kordaminek: üks pisike kordaminek: “Metsakivi lood” saigi sel aastal kaante vahele. Ideest ilmumiseni läks peaaegu 4 aastat, nii et võttis omajagu aega ikka.

Suurim murekoht: et üür on paganama suur. Maailm on hukas noh, kui pool või kolmandik sissetulekust läheb sellele, et oleks kus elada. Või et maksud on nii suured. Ma ei tea, olgu siis tulumaksuvaba miinimum näiteks suurem kas või, või kuidagi võiks see majanduslik pool elust õiglasem olla.

Õlgadelt sai raskus maha: Aleksandr sai sõpradega ühte klassi, mõned probleem-lapsed vahetasid kooli ja kokkuvõttes on sel aastal kooliemotsioonud palju rahulikumad. Igapäevane kollektiiv ja keskkond on ikka nii tähtis! Ta on ka selline minu moodi HSP-tüüpi inimene, kes vajab draamavaba ja rahulikku olustikku enda ümber, muidu lööb kohe kuskilt tervise poolt välja. Eelmisel aastal kandis ta koolis iga päev valuvaigistit kaasas, sest keskpäevaks hakkas tihti pea valutama (stress, müra). Sel aastal pole kordagi vaja olnud, täielik rõõm!

Elu viskas väljakutse: mõnikord tahab ellu tulla mõni lambanahas hunt ja siis kas saad õigel hetkel aru või mitte. Tavaliselt on väga raske aru saada. Aga mulle tundub, et see oli mulle tõesti elu poolt selle-aasta väljakutseks visatud, sest nüüd aasta lõpus kohtusin ühe ühise tuttavaga, kes kinnitas oma kogemusest ka, et ta ei teagi teist sama halba inimest, kui seesama, kellest hoidusin. Muidu jääb ju ikka mõte, et ehk olen oma hinnangus liiga karm olnud või et kas ainult minule tundub see inimene võlts, kas hindan valesti. Aga lõpuks on ikka õige see, et tuleb oma sisetunnet kuulata ja selle järgi talitada. Maailmas on nii palju veidraid ja pahatahtlikke inimesi.

Midagi, mida teeks teisiti, kui saaks: enamasti on alati selliseid asju, aga sel aastal imekombel ei meenugi, et oleks. Sööks vähem šokolaadi, teeks rohkem trenni?

Tervisemärksõna: kõrvad. Raudselt oli mu selle aasta horoskoobis a’la “ole kõrvadega ettevaatlik”. Sest pool aega olen kas ühest või mõlemast kõrvast kurt olnud või peale arstilkäiguprotseduure kõrvapõletikus või lihtsalt liigse vaigukoguse käes hullumas. Tüütu! Praegu seda kirjutades olen ka ühepoolse kuulmisega ainult.

Kõige rohkem rõõmu tõi: kassid ja liivahiired. Alati teevad tuju heaks.

Mis sõna võtaks aasta kõige paremini kokku? Klišee, aga tänulikkus. Ma olen muidu ikka selline sõnnilikult kangekaelne ja introvertlikult isenokitseja, olen terve elu alati tahtnud ise hakkama saada. Viimastel aastatel alles on tasapisi hakanud kohale jõudma, et inimloom on karjaloom, ja et oma inimesed ja pere on kõige alus ja tugi ja tiivad ja sellele mõeldes on tänulik olla küll, et nad kõik olemas on ja mingitel olulistel hetkedel mind tõmmanud või tõuganud.

Esimest korda elus tegin: Mandri-Hispaania tipu vallutasin ära, 3479m! Ferial sai julgelt sevillanast tantsitud, selleni polnud samuti varem jõudnud. Semana Santal vaatasin üht protsessiooni, mida ma varem polnud näinud, väga eriline sündmus oli.

Parim ost: kui mitut imelist kaltsust skooritud kleiti mitte arvestada, siis kasside vets, mis näeb välja nagu kapikene, oli ülihea ostuidee.

Need uksed käivad lahti ja mugav puhastada (sees on see plastikust liivakauss). Kasside sissepääs on paremalt küljelt. Sisse astudes kõigepealt väike vaba pind ja siis edasi liivakauss. Ukse ees veel vaibake ka. Nii et kokkuvõttes põrandad puhtad ja esteetiliselt ka ok, ei saa arugi et vets. Ostsin soodukaga, äkki 50 oli, enam ei mäletagi.

Aasta muusikamälestus: päris mitmeid toredaid tuleb meelde: Rockabilly festival oli äge. Hea ilm, mõnus muss, ilusad outfitid, ilusad autod. Veel käisin sõbraga Madriidis Aurora kontserdi – ei olnud väga väga ammu sellisel suurel kontserdil käinud. Ühes väikeses külakeses toimunud öine flamenkofestival oli ka imeline.

Parim loetud raamat: mu selle aasta lugemispäeviku hinnete alusel on top3 Patrick Rothfuss “The narrow road between desires”, Tara Westover “Educated” ja Andrus Kivirähk “Rehepapp ehk November”

Rothfussi raamat oli küll väga lühike, aga see-eest hea. Nagu delikatessiamps! Rehepapp võlus huumori ja nostalgiaga (siit lõunast vaadatuna eriti), pluss mulle Kivirähu kirjutamis-stiil üldse istub. “Educated” oli raamat, millest millegipärast ootasin väga vähe, aga oli väga kaasahaarav ja mõtlemapanev ja sai lõpuks mu käest ootamatult 9,5 punkti kümnest.

Aga kui nüüd aasta lõpus kõiki meenutada, tulevad kindlasti parimate ja eredamate lugemiselamusena veel lisaks meelde ML Wangi “Sword of Kaigen” ja Margaret Atwoodi “The handmaid’s tale”

Parim film või seriaal: kindlasti “Sada aastat üksildust” Eelmisel aastal lugesin raamatu värskelt üle ja enne seriaali oli seetõttu kartus, et sellist asja on väga raske nii ekraanile tuua, et pettuma ei peaks. Aga nad said hakkama, imeline vaatamine oli! Ootan juba teise poole ilmumist.

Aasta looduselamus: Torcaliskäigud. Aga ka maikuine Madriidi botaanikaaed õitsevate sirelite ja hobukastanite ja kõige muuga.

Mida tegin oma sünnipäeval: seekord ei põgenenudki, või siis pigem, et põgenesin, aga kutsusin rahvast ka kaasa ja läksime ühte maamajakesse tšillima-grillima.

Parim uus tutvus: täitsa lõpp, aga ei tulegi vist ühtegi uut tutvust sellest aastast meelde. Kindlasti oli tutvumisi, aga igapäevase tutvusringkonnalaienemist vist mitte.

Uue aasta soov: et nii endal kui lähedastel ja sõpradel ja tuttavatel tervisega kõik hästi oleks ja et maailmas ikka headus võidaks.

Uue aasta eesmärk: kassiraamat ilmuma saada, saime hooandja kampaania pikenduse jaanuari lõpuni. See projekt on miski, mis on ühe korraga nii rõõmsat elevust kui halle juuksekarvu tekitanud. Tunnen, et liiga suur amps mu jaoks, just see reklaami osa.

Töine eesmärk uueks aastaks: ikkagi aru saada, millega tööalaselt tahan tegeleda (mis on see, millest oleks maailmale kasu + mis paneks endal ka silma särama + tooks leiva lauale)

✨️✨️✨️

Aga siia lõppu veel paar pilti Semana Santast, mis oli samuti üks selle aasta tippmälestustest, ja matka- ja reisimälestusi ka