Manjana (ja mitmed teised ka) vastas Valdur Mikita tõelise eestlase testile ja võtsin ka kohe järjekorda. Ühtlasi jäin mõtlema, et kui hispaanlastel oleks samalaadne test, kuidas mul see läheks?
1. Olen korjanud sinililli. Tuhandeid ilmselt. Lapsepõlves oli see ikkagi üks oodatuim aeg kevadeti. Ja ülased ja kullerkupud ja maikellukesed olid sama oodatud.
2. Värsket kasemahla rüübanud. Liitrite viisi! Vahtramahla ka.
3. Varjanud oma seenekohta (või kahtlustanud tuttavat selle varjamises). Loomulikult. Ma arvan, et juba selle küsimuse peale saab vastuse kätte, et kas tegu õige eestlasega või mitte…
4. Kuulnud mõttetera „Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis.“ Ikka, see mõttetera on pmst nagu kirjavahemärk või ridadevaheline elutõde ju.
5. Sõitnud jalgrattaga, mille esiratas viskab kaheksat. Ei tule ette küll. Aga igasuguseid sõidutrikke sai ikka kõvasti tehtud (jalad üleval lenksu peal või käed lahti jne. Põlvel on siiani üks jalgrattasõiduarm alles.
6. Sakiliste servadega kausist sülti välja koputanud. Sülti ei söö ja teda välja ka ei koputa. Aga vaatepilt on tuttav küll.
7. Näinud laual praetud munade kuhja, millele on alustass tagurpidi peale pandud. Ei. Keegi on?
8. Paju- või kaseoksi vaasi toonud. Muidugi. See oli iga kevade must-have
9. Pohli korjanud. Üks lemmikumaid tegevusi. Mul on pohlad!
10. Laulupeol käinud. Muidugi, ja mitte vaatamas vaid ikka kooriga laulmas.
11. Lapsepõlves puu otsa roninud. Miks ainult lapsepõlves? Siiamaani ronin, alles nädalake tagasi nt.
12. Inimestega vaielnud, kuidas tuleb puid riita laduda. Ladunud olen, vaielnud vist mitte.
13. Kurja kuke eest ära jooksnud. Kurja kukega võidelnud ja võitjaks jäänud ka (teate seda puuoksakese trikki? Kukk sellili pikali, õrn oksake kaela peale ja kukk teeskleb mitu minutit surnut, saad rahus oma asju kana-aias teha)
14. Heintes maganud. Noorena iga suvi nui neljaks. See oli suve võti mu jaoks.
15. Hiirelõksu üles seadnud. Ei. Neid kinni saada olen küll proovinud, et hiirekesed saaks muretult sööma minna…
16. Küsinud: mis lind see praegu laulab? Jah, ikka.
17. Välikäimlas ämblikuvõrke uurinud. Ei. Võrguvabad välikäimlad sattusid ette vist vaid.
18. Heinakõrsi närinud. Ikka.
19. Lehma- või kanasita sisse astunud. Juhtus korduvalt, sellele mõeldes tuleb see tunne väga elavalt meelde ka.
20. Kogemata marjalutika suhu pistnud. Jep, väkk.
21. Taskunoaga sõrme lõiganud. Ikka korduvalt.
22. Vikatiga niitnud. Jaa, olid ajad.
23. Metsa ära eksinud. Mhmm, ühe korra. Tahtsin lõigata ja sattusin hoopis ringiga valele poole lõpuks.
24. Tundnud ebamaist tunnet, kui kevadel ööbikud laksutavad. Jah
25. Sooja piima joonud. Ei joo ei sooja ega külma piima. A kassid said küll lüpsisooja piima meil.
26. Katsunud lapsena viilida, kui oli vaja punaseid sõstraid korjata. Ei, mõnus tegevus ju. Ma olen hingelt korilane.
27. Kuulnud, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Kuulnud, öelnud. Kes poleks?
28. Otsinud taevast Suurt Vankrit. Mis tast otsida, kohe näha ju? Igast muid asju on põnevam taevast otsida.
29. Kärbsepiitsaga kärbseid nottinud. Jep. Iga laiba eest sai mingi paar senti või kopikat tasu ka.
30. Liblika värvi järgi saabuvat suve ennustanud. Siiamaani.
31. Sirelipõõsast õnneõisi otsinud. Siiamaani.
32. Vaadanud lugematu arv kordi filmi „Viimne reliikvia“. Kas just lugematu, aga palju küll. Kümne ringis?
33. Tundnud mõnda inimest, kelle nimi on Luule või Elmar. Isiklikult ei.
34. Reha peale astunud. Jah.
35. Kaerajaani tantsinud. Jah, aga tegelikult ei oska.
36. Suusatanud Visu suuskadega. Jah.
37. Jaaniussi näinud. Näinud, peo sisse korjanud neid ja uudistanud ka. Üks suveööde maagiatest siiamaani.
38. Rabalaukas ujunud. Jaa, tahaks jälle.
39. Püksid vaiguseks istunud. Korduvalt.
40. Näinud kedagi, kes metsa minnes paneb kummikud jalga, sest kardab usse. Ise käin ka mõnes ussimetsas ainult kummikutega. A kodumetsades sai lapsepõlves paljajalugi käidud.
41. Kartulisalatit valmistanud. Pole aastatki vahele jäänud!
42. Suitsusaunas käinud. Jep.
43. Käsitsi kartuleid maha pannud või üles võtnud. Oeh, ei taha meenutadagi 😀
44. Tundnud mõnda inimest, kes ei räägi peaaegu üldse. Ikka.
45. Vana kola ühest kohast teise tõstnud, suutmata midagi ära visata. Jah. Just tegelesingi siin sellega ja tulin vahelduseks testi tegema, et äkki kola senikaua otsustab ise oma saatuse ära.
46. Rehaga kalmistule jooni tõmmanud. Jah.
47. Katsunud kiiresti öelda musta lehma saba valge lehma taga, valge lehma saba musta lehma taga, kuni sassi läheb. Jah.
48. Villaseid sokke nõelunud. Muidugi.
49. Vastlaliugu lasknud. Ikka!
50. Võililledest pärga pununud. Kes poleks?
Tuli vist umbes 42 punkti viiekümnest, mis annab vastuseks “maa sool”. Maa sool on äge väljend kusjuures. A kas ma mere sool ka olen, ah?
Läksin guugeldasin, et mis testid õiget hispaanlast välja selgitavad ja leidsin sellised küsimused:
Kas oled tervitanud sõpra, kes on teisel pool teed? Jah, muidugi. Sõpra, tuttavat, naabrit, suvalist tuttavana tunduvat nägu.
Kas oled whatsapis millegi naljaka peale vastanud “jajajaja”? Ikka. J hääldub kui “h”. Mu meelest on see suht algaja-level alles 😅
Kas oled inimestega vaielnud paella koostisosade üle? Jah 😅
Kas tead mõnda refrääni iga olukorra selgitamiseks? Ei. Eesti keeles tean iga olukorra peale vanasõna või ütlust küll 😀
Kas sul on väga selge arvamus selle kohta, kas tortillas peab sibul olema? Ooo jaa! Ja mul on õigus! Tortilla on originaalis ilma sibulata.
Kas magad siesta ajal? Ei. Tegelikult ei maga enamus hispaanlasi, see on pigem selline müüt…
Kas tead peast laulu “cuentame”? Ei
Kas sööd lõunat enne kahte? Ei. Mida hispaanlased siesta ajal (14-17) teevad? Söövad!
Kas teed vahet sangrial ja tinto de veranol? Loomulikult!
Testi vastus tuli:
¡Eres español! Muy español y mucho español. Küsimused olid muidugi sellised, et juba aastake peale Hispaanias elamist on need selged.
Ühest teisest testist leidsin paar naljakat küsimust ka:
Situatsioon: Oled 40ndates naine ja seisad toidupoe järjekorras. Kassiir tervitab sind alati “Tere kuninganna”, “Tere hommikust, kaunitar” jne. Küsimus: kuidas reageerid?
Rahulikult: ta tervitab kõiki kliente nii
Rahulikult: ta on ilmselgelt minusse armunud, aga mis seal ikka
Mulle ei meeldi tema familiaarsus, ütlen, et lähen räägin ta ülemusega.
(Nunnud vastusevariandid, aga essa on õige)
Lähed sõpradega tapasid sööma ja tellid mõned tapad vaid endale. Sööd nad kiiresti vaikides ära, sest sul on kõht väga tühi. Küsimus: kuidas su hispaania sõbrad sellele reageerivad?
Vaatavad naeratades ja mõistavad sind
Imetlevad, sest tahaksid tegelikult ise sama teha
Vaatavad kurvastusega: kogu tapade mõte ongi jagamine ja vestluse nautimine
Ilmselgelt see viimane.
Aga muidu on väga hispaanlaslik:
- Hilineda
- Võimalikult palju aega õues või baaris sotsialiseerudes veeta
- Jalgpalli fännata
- Jalanõudega toas käia
- Laste peale heldida
- Väga kõva häälega rääkida
- Liikluses või poejärjekorras saba tekitada, sest on vaja vastutuleva auto juhi või kassiiriga lobiseda
- Veelkord hilineda
Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis 
Minus on 0 hispaanlast 🙂 🙂
aga appikene su pildid. Kõik need asjad olid vist nii tavalised, et neid ei pildistatudki, ses mõttes on sul vedanud., Saad laste-laste-lastele piltlikult seletada, kuidas kartul tuleb 🙂 🙂
ps. miks hispaanlased kingadega toas on? Anu vist kirjutas kanada kohta, et maavärina hirmust ( või oli see mingi teise riigi kohta?)
MeeldibLiked by 1 person
Jaa, mul endal ka hea meel, et sai tol ajal pilte klõpsitud, põnev vaadata ja meenutada 😊
See kingateema on mu meelest selline mitmetahuline. Esiteks on enamus kodudest kivipõrandatega, mis on pool aastast jääkülmad, sokis ei kannata käia. Hea mugav soe õuejalatsitega toas edasi olla. Siis on veel see, et kuna kliima on kuiv, on tänavad puhtad, pori ei ole. Pluss elustiil ka selline ,et koju tullakse peale tööd või kooli vaid korraks, tunniks-paariks, pärast jälle välja, ei viitsi ju sellepärast hakata jalanõusid vahetama. Ja mulle tundub, et juba ajalooliselt oli elustiil nii külades kui linnades selline, et kodu-uksed olid lahti ja elu käis maja ees ja tänaval. Et see piir toa ja õue vahel ongi hispaanlase jaoks hägune. Kõik on ükssama elukeskkond. Praegugi on paljudes traditsioonilisemates linnaosades ja külades nii, et istutakse oma toolidega maja ees tänaval ja tšillitaksr naabruskonnarahvaga.
MeeldibLiked by 1 person
Indigoaalane – kanadalased ei kanna toas välisjalatseid, on paljajalu või sussides nagu eestlasedki. Ameerikas on kombeks välisjalanõudega toas olla.
MeeldibMeeldib
aa, siis jäi valesti meelde sry 🙂
MeeldibMeeldib
Ameerikas oleneb, meil nt sajab siin nüüd kuskil aprillini väga tihti vihma ja ma tean ainult ühte pere kus kingi jalast ei võeta (üle 20a siin elanud, nii et sugulasi-tuttavaid jätkub). Porine ju! Ja kui koeraga väljas käiakse siis pühitakse koera käpad iga kord rätikuga puhtaks. Ma kujutan ette, et seal kus talvel lumi maas, võetakse ka talvesaapad jalast.. USA on suur ja lai.
MeeldibMeeldib
Muteada on tuppa minnes jalanõud ära võtta enamuse maailma arvates imelik. Jaapanlased võtavad ka ära, aga näiteks ei itaalased ega ameeriklased kindlasti ei võta. Mind nii härib kui usa filmides mõnikord lausa magamistuppa välisjalanõudes jõutakse.
MeeldibMeeldib
Belgias ollakse ka kingadega toas. Ma juba täitsa harjunud, külla minnes ei hakka ilmtingimata jalanõusid ära võtma. Mingit kindlat põhjust polegi, vist.
MeeldibLiked by 1 person
Sama, külas alati kingadega. Kodus ka tihti, või siis alternatiivina rannaplätudes, kui pikk kodune päev, nood isoleerivad selle põrandakülmuse hästi ära.
Kusjuures aastatega on silm nii harjunud, et elementaarne on toas kingi kanda, et kui näen näiteks pilte eesti kodustest koosviibimistest, kus ollakse sokkides, on nii võõras seda näha. Või jõulupildid ka nt, ilus jõuluriietus ilma kingata tundub nii veider silmale. Aga Eestis elades ei tulnud pähegi, et võiks ldse teisiti olla.
MeeldibMeeldib
Mul ka vahel plätud kodus, hommikul tõustes, kui kuskile ei lähe, käin paljajalu või plätus, kui väljast tulen, jääb jalats sageli jalga; samas mu sakslasest eks ja nüüdseks poolsaksastunud poeg olid/on mõlemad suured sussisõbrad. Või noh, see on pigem siuke kinnise ninaga plätu. Sokkis on sakslase jaoks igal juhul välistatud :-). Ma vahel jätan pühaduseteotuslikult Eestiski kinga jalga, näiteks vanemate juures, kui alumiselt korruselt kaugemale ei lähe ja seal, kus öeldakse, et võib. Kusjuures ma enda juures Eestis ka alati korrutan, et POLE VAJA ära võtta. Aga noh 90% ikka võtab :-). Kui muidugi päev otsa paksus saapas ringi käinud, siis mõistetav.
MeeldibMeeldib
see eelmine olin ka mina, sitssats.
MeeldibMeeldib
oi kui tuttav see tunne Eesti koduste pidude pilte vaadata ja kui kummaline see tundub et kõik ilusti riides ja eriti naistel kui ilusad kleidid ja soengud ja ehted ja siis see sukkis jalg. Kohe valus vaadata sest selle riietuse kirss tordil oleks just ilus king.
MeeldibMeeldib