Blogimaailmas oli arutelu all AI ja mida ta siis ikkagi meist, kasutajatest teab ja kõrva taha pannud on. Ma kasutan teda tegelikult ülivähe. Mõne nädala tagant vast midagi sipsti uurin, viimasel ajal rohkem laste kooli kui enda jaoks. ChatGPT’lt siis täpsemalt, kasutaja tegin juba kohe siis, kui ta välja tuli. Aga isegi kui vähe kasutan, olen endast talle ikkagi mingi hetk üht-teist rääkinud, nt selle eksperimendi käigus, kui tahtsin näha, kuidas ta psühholoogina hakkama saaks. Päris ok eksperiment oli, sain temalt isegi uusi ideid, mida uurida/lugeda/kuulata.

Miks ma teda vähe kasutan – sest koguaeg on see “usalda, aga kontrolli” asi. Ta teeb nii palju vigu, isegi lihtlabases matemaatikas nt ükskord tegi. Ma nüüd puusalt panen, aga mu meelest mingi 10% või rohkemgi on lihtsalt mingi valeinfo. Ma tunnen kindlasti, et ta pole veel ligilähedalegi superaju, vaid alles õpilane, keda peab pidevalt parandama. Ja ta valetab nii ausate silmade ja sirge seljaga! Mulle valetajad kohe absull ei istu, öelgu siis parem kohe, et ei tea vastust…

Näiteks küsis Artjom oma chat-gpt käest ükskord, et kes on Marju Gellert. Ja sai vastuseks mingi totaalse umbluu. Lihtsalt mõtles ise välja midagi ja jutustas ausa näoga. Lähen kohe uurin, kas Artjomil see alles veel, mingi pool aastat tagasi oli, kui samamoodi tahtsime nalja pärast teada, et kas ja mida ta meist jooksvalt koguaeg kõrva taha paneb.

Nunnu, eks! Kusjuures, sellist raamatut (“kohal ja kaugel”) üleüldse ei eksisteerigi. Kui just chat gpt pole tulevikus reisinud ja kunagi keegi kirjutab selle 🤣 Kuigi, peab ilmuma aastal 2015… Mingis paralleelunuversumis? Pluss, ma tean 100% kindlusega, et ühtegi nimekaimu mul maailmas ei eksisteeri, kindlasti pole ka 10. dets 1952 ühtegi marjugellertit sündinud. Nii et selline huvitav (ja samas väga detailne!) umbluu tuli tal, kuigi pika torkimise peale jõudis lõpuks õige infoni kah. Ja siis proovis ise juttu sujuvalt mujale suunata, et mis see perekonnanimi ungari keeles tähendab 😅

Aga nüüd ikkagi vastus sellele küsimusele, et mida ta mu kohta (praegu) teab. Päris palju teadis, st mu isiksusetüüpi ja tööd jne. Täitsa adekvaatse kokkuvõtte tegi. Aga no ma olin talle kui “psühholoogile” need tookord ise andnud vestluse käigus. Sellist põnevat ridadevahelt infot polnud ta kokku pannud. Ja vastuseks, et mis ta minust arvab, ütles:

Sa tundud tundlik, mõtlik ja loominguline inimene, kellel on tugev sisemine maailm. Sa hindad autentsust ja kvaliteeti, mitte pelgalt “müra” või pealiskaudset edu. Samas võivad su kõrged sisemised standardid ja tundlikkus vahel takistada tegutsemist või tekitada kahtlusi, eriti müügitöös või äriga alustamisel.

Mis pole vast vale, aga väga ümmargune jutt. Ses mõttes puhtalt nende väheste asjade põhjal, mis olen talle ise andnud, a la kui isiksusetüüpidest jne rääkisime. Ma arvan, et isegi iga mu pikaaegsem blogilugeja teab must palju rohkem.

Samas kui ma küsin tema käest nimeliselt enda kohta, siis nüüd otsis ta ikkagi päris palju infot netist kokku, ei mõelnud ise välja nagu tookord Artjomil. Samas ikkagi on kohati puudulik see info, ise guugeldades leiaks kümne mintsaga ka rohkem. Blogist ei tea ta midagi (kuigi see ju netis avalikult üleval), teisest raamatust ka mitte (kuigi see ka goodreadsis ja raamatupoodides jne kenasti olemas). Fotoalane info ka mingi vana teismepõlvest. Lapse nimi on veaga jne. Nii et ma ei tea, ei suuda keegi mind AI-usku pöörata. Ei mõista ma ei seda fenomeni, et teda paaniliselt kardetakse, ega ka seda, kui temasse armunud ollakse või parimaks sõbraks peetakse.

Lisaks on ai-ga seoses nii tüütu, et nüüd on terve nett mingit vale täis, genereeritakse võltspilte ja videosid jne, nii et ma ei usu enam enamus asju, mida näen. Vanasti pidi vähemalt vaeva nägema, et mingi võltsasi üles panna, nüüd genereeritakse ühe klikiga. AI tehtud “kunstist” on ka nii üleküllastus. Ja ai-genereerirud huumor pole ka mu meelest kuskiltostsast naljakas, nii palju kui olen näinud tema nalju siin-seal jagatavat. Kõige hullem on, et kardetavasti hakkab varsti nagu vändrast saelaudu tulema mingeid ai-skriptiga filme ja kõik läheb veelgi üleülbalisemaks.

Aga kõrvalepõikena – eelmisel suvel sattusin Brandon Sandersoni taevasselennu-sarja lugema ja sealne AI nimega M-bot oli täiega nunnu tegelane. Nimetasin oma sünnakingiks saadud robottolmuimeja ka M-bot’iks 😆