Andä ja emakeel või isakeel

Praegu on meil minu meelest kõige põnevam aeg – Aleksandr õpib rääkima. Ma ei ole varem kunagi mitmekeelse lapsega kokku puutunud, olen neist ainult lugenud/kuulnud. Nii et nüüd jälgin huviga, et tõesti – see toimibki! Ainuke nipp on siis see, et kumbki vanem peab olema järjekindlalt oma keele juures ega tohi keeli segada. Tundub lihtne, aga tegelikult on väga tihti kiusatus mõnda tema naljakat sõna ise ka kasutada, nt vanaema kohta ütleb ta nii “baabudigi” kui “aama-ma” ja esimene tundub mulle palju naljakam. Või siis “bošooooi!” ja”kullaka”  (гулять) ja “kaiaijaa” (коляска) 🙂 Tegelikult on meie feil päris hästi näha värvide puhul. Nimelt vaatab Aleksandr iga päev venekeelset värvisaadet “Раскраска” ja peaks nagu värve venekeeles super hästi oskama. Aga kuna ta eesti keeles ütleb “punanka, kollanka, roronka, sinaka” jne, siis need kõlavad nii koomiliselt, et Artjom hakkas neid ka kasutama. Sama lugu on ka sõnaga “tuttu”. Et siis jah, peab endale pidevalt meelde tuletama, et keeli mitte segada 😉 Lihtsustamise kommet pole meil õnneks kummalgi küljes (noh, a la kätu, lallu, papud jne)

Aga mulle kõige suuremaks üllatuseks korjab ta juba kuskilt tänavalt hispaania keelt ka üles. Arvasin, et see tuleb alles järgmine aasta kooli minnes (noh, võtsin paralleeliks eesti vene lapsed, kellele ju tänavalt üldjuhul keel külge ei jää, ikka alles koolis). Igatahes ei oska Aleksandr öelda ei “tere” ega “privet”, vaid tervitab õues vastutulevaid inimesi “Hola”-ga 😀

Paljud inimesed kardavad, et laps ei õpi ühtegi keelt korralikult selgeks, vaid hakkab ikkagi segaputru rääkima. Eks varsti näis, ootan ise ka põnevusega! Praegu räägib ta siiski üsna segamini, samas – kui oleme temaga kahekesi, siis ta kasutab ainult neid venekeelseid sõnu, mille eesti vastet veel ei oska. Nt teerulli kohta “каток” jne. Ja vastupidi ka – nt auto on alati “auto” ja kiiver “kiivä”.  Aga paljud sõnad on juba mõlemas keeles olemas ja kasutusel vastavalt olukorrale, nt emme, issi, vanaema, maja, kala, juua, onu, tädi, kutsa, kingad, ei taha, lähme, naba jne. Isegi katedraali kellade kohta ütleb mulle “pimm-pomm” ja Artjomile “tinn-tinn” 😀

Ja mõned sõnad on endiselt mingis väljamõeldud keeles, või siis eelmise elu keeles 😛 Nt mimmi (kass), dabuda (varbad), takaataga (näpud), Dabvjajjaa (Sebastian), Digäm (beebi).

Aga jah, sõnu tuleb meil iga päev muudkui juurde ja juurde, nagu teil seal üksvahe seentega oli 🙂

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.

2 Responses to Andä ja emakeel või isakeel

  1. Laura says:

    Hola! 😉
    “Paljud inimesed kardavad, et laps ei õpi ühtegi keelt korralikult selgeks, vaid hakkab ikkagi segaputru rääkima. ”
    Kahju, et see vana väärarvamus on nii levinud- lapsed on erinevad, olgu nad siis mitmekeelsed või mis iganes. :] E hakkas väga vara rääkima – ja nüüd on laused juba väga pikad ja keerulised, nii inglise kui ka eesti keeles. Teema on väga põnev.

    Like

  2. Pingback: Kolmkeelsed lapsed? | Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s