Kuna Aleksandr pole enam mingi beebi, otsustasime, et võrevoodi saab nüüd Danieli omaks ja talle oleks vaja midagi eakohasemat. Loomulikult pidi selleks saama autokujuline voodi, selles polnud vähimat kahtlustki. Malagas ringi vaadates ei hakanud midagi silma ja viimaks ometi tuli mul idee ka internetis tuhnida. Oi-oi, milline silme eest kirjuks võttev valik vaatab aliexpressist, ebayst ja amazonist vastu! Aga hinnad, jaa… ei ole sugugi odavad. 300 eur, 600 eur jne. Ja kuna meil tuba imepisike, siis oli vaja midagi üsna lühikest. Lõpuks jäigi ainult üks variant sõelale. Hiinast, 180 eur koos madratsiga. Plussidena reklaamiti, et voodi on pehmest materjalist (ehk siis mitte puidust) ja madal, nii et lapsele ohutu. Ja kohale pidi juba 5-13 päevaga jõudma. + oli veel kirjas, et kui 20 päevaga kohale ei jõua, siis raha tagasi. Ok, mõeldud-tehtud, sest üks meist pidi muidu põrandal madratsil magama (harilikult Daniel või Artjom).

Ja nii me ootasime. Ja ootasime. Ja ootasime. Pidasin hiinlasega juba murelikku kirjavahetust ka, tema muidugi vabandas ette ja taha ning süüdistas kord tolli, kord logistikafirmat, lisas ohtralt pisaraid purskavaid smile’sid ja palus mõista ja edasi oodata.

Ja siis lõpuks ometi, 41 päeva hiljem tuligi kauaoodatud pakk. Esiteks selgus, et pidin veel 23 eur juurde maksma (tolli jaoks? või sellepärast, et hiinlane oli kirjutanud paki kaaluks 2 kg, aga tegelikult oli 8 kg ja järelikult 6 kg transport maksmata?)

Panin siis voodi siuh-säuh kokku, raketiteadus see polnud, sest nagu välja tuli, on voodi puslemati materjalist ja ka sama kergest kokku pandav, nagu puslematt 😀 Ausaltöeldes ei kujuta ma ette, mis selle voodi juures 180 eur maksab…50 oleks paras hind. Näeb välja nii, et ega ta üle paari kuu vastu ei pea. Madrats on ka imeõhuke. Aga Aleksandrile muidugi tema uus ase meeldib 🙂 Ja noh, fotogeeniline on see voodi ka, miks muidu ta hiinlastel nii hästi müüb 😀

Mina otsustasin siiski, et oleks õiglane kas või osa raha tagasi saada. Küsisin pool summast tagasi. Hiinlane pakkus 1/3 Seepeale olin dilemma ees, kas parem on varblane pihus või tuvi katusel…samas, jänes ju šampust ei joo ja teoreetiliselt peaks mul olema õigus kogu summa tagasi saamisele. Ja tollis oli pakk kõigest 4 päeva, nii et müüja ei saa viivitust selle kaela ka ajada. Seega tegingi asja ametlikuks ja nüüd on aliexpressi müügikeskkonna enda otsustada, kas hiinlane peab mulle midagi tagasi maksma või mitte. Ootame huviga, kaua neil selle juhtumi läbivaatamine aega võtab ja kes siis võidab 🙂