Juba jälle kuu möödas sellest, kui siia midagi kirja panin.

Kõige tähtsam uudis muidugi, et meil jõudis ka sügis/talv kätte. Suvejalanõud said ära pandud, kampsunid-tagid välja otsitud. Metsaalused on peale pikka ja kuiva suve jälle ilusaks roheliseks muutunud. Lapsed toovad koolist muudkui toredaid haigusi koju jne.

Mu ootamatu tehnikaneeduse saaga ka jätkub – lisaks telefonile ja arvutile andis nüüd printer otsad. Arvuti sain õnneks garantiikorras tasuta korda, kõigest kuu võttis aega… Hea, et jõudsin enne tähtsamad asjad välisele kõvakettale visata, sest kätte sain ta muidugi tühjana – oeh kuidas mulle ei meeldi see vajalike programmide ja failide uuesti tagasi panemine, ikka mitu päeva lisatööd. 😦

Ja katkistest “asjadest” rääkides… Ühel hommikul kui kassidele süüa andsin, avastasin, et Coco on kadunud. Mitte kusagil ei olnud. Lõpuks leidis Artjom ta õuest ühe põõsa alt värisemas. Vaeseke oli ilmselt millalgi eelmisel õhtul rõdult alla kukkunud/hüpanud (eesti mõistes neljandalt korruselt) ja üks tagumine käpp oli täitsa paistes. Jooksin temaga arsti juurde ja käpa sees olid kolme luu murrud, need varvaste kõige pikemad kondid. Ainult üks oli terve. Nüüd on vaeseke juba kaks nädalat krae ja lahasega ringi pidanud tuierdama. 1-2 nädalat veel kannatada.

Häid uudiseid ka. Vahepeal oli Halloween. Koolis tähistati vägevalt ja Aleksandri soov oli olla Starwars ehk Darth Vader. Daniel ei viitsinud üldse selle komejandiga kaasa minna ega olnud nõus ühtegi kostüümi selga panema. Ta oli ka vist ainuke kogu kooli peale 😀

klassivennaga

klassipilt

hirmsad snäkid

Õpetajad tegid väikese video ka:

Ise mõtlesime siin juba nädalaid varem, et kelleks end küll teha. Vahepeal ei olnud üldse jõudu ja viitsimist, nii et lõpuks läksime ikka lihtsama vastupanu teed, Artjom oli viiking (üsna zombi moodi pigem küll tuli välja) ja mul ei tulnud ka muud paremat pähe, kui vana sugar-skulli teema. Seekord võtsid ettevalmistused lausa 4h aega ja see kaadervärk, mis ma omale pähe ehitasin, oli üsna raske, pigistav ja kiskuv. Aga no eks ilu nõuab ju ohvreid!

dav

dav

dav

Sadamas oli üks kogupere halloweeni-üritus, kus toimus kostüümikonkurss. Seadsime oma kirju seltskonnaga (mõrvatud pruut, skelett, Kapten Ameerika, Darth Vader, viiking ja mina) ka sammud sinnapoole. Juba teepeal tahtsid möödujad muudkui pilti teha, loogiline kah, sest enamus kostümeeritud inimesi olid üsna must-valged, ma oma punase-kirju ja sädeleva outfitiga jäin kohe silma ja nii uskumatu kui see ka pole, tõingi võidu koju 😀 Enamus osalejatest olid seal loomulikult lapsed, nii et mul oli natuke ikka kahju kah, et võidu neilt eest ära krabasin… Ja noh, tegelikult ei oleks ma üldse viitsinud osaledagi, sest järjekord tundus jube pikk, aga Liis a.k.a Dead Bride utsitas muudkui tagant.

mde

Leidsin video ka sellest üritusest:

Auhinnaks oli suur karp sõõrikuid, sporditossud ja boogie-ride.

Öösel linnapeal oli ka tore vaadata, kuidas kõik inimesed olid nii palju vaeva viitsinud näha ja igasugu ägedaid ideid välja mõelnud. Terve linn oli kostümeeritud inimesi täis, ilma kostüümita ma ei pannudki väga kedagi tähele, aga võibolla lihtsalt ei jäänud silm peale, kui nii palju põnevat oli näha.

Aga lõpetuseks hoopis paar meenutust oktoobrikuust, siis kui veel suvi oli 🙂