Chappy

Tahtsin hoopis muudest asjadest kirjutada, aga – kas ainult poisslastega on see probleem, et neil mingis vanuses on non-stop need pepu- ja kaka- ja noku- jne naljad? Ja kaua selline iga üldse kestab? 20-eluaastani? Ma lihtsalt ei suuda enam noh! 😀 Neil muud ei olegi viimasel ajal enam, muudkui üks itsitamine ja rumaluste rääkimine.

No ja kool, eksole. Võiks ju olla, et õpivad seal end peenelt väljendama ja hispaania keele sees elegantselt suplema… aga mkmm. Daniel tõi juba mitu aastat tagasi sealt selliseid põnevaid väljendeid koju, mida mina veel ei teadnudki… Ja ta on alles kuuene!

Ja nüüd näiteks rääkis elevusega, kuidas nende klassi teine Daniel talle “paks perse” õpetas. Mingi eriti naljaka intonatsiooniga ka veel, nii et natuke on isegi naljakas, jah. Ainult et kui ma (kogemata noh!) naeran 3 sekundit, siis neil endil jätkub seda nalja veel kolmeks lõpmatuks tunniks.

Ja nüüd nad on reaalselt kaks nädalat jutti non-stop seda nalja teinud, et tuleb kiirest ja palju kordi järjest “Chappy” öelda. Noh, see koeranimi eksole, teate küll. Ainult, et tša-pi teistpidi pööratult ei ole enam koeranimi…

Ja niimoodi nad käivad kahekesi ja leelotavad kooris oma chappy-t ja mu kõrvad jooksevad juba virtsavett sellest. No kaua saab ühte ja sama nalja teha noh? Nagu kaks väikest onu Heinot siin oma vana kulunud naljaga. Mitte, et ma tahaks, et nad veel mõne uue õpiks, hoidku selle eest! Täna kui kooliasju õppisime, lunisid, et ma ütleks, kuidas see sõna, või noh, kehaosa inglise keeles on. Ma ei allunud provokatsioonile ja arvestades seda, et hispaania lapsed pole inglise keeles väga head, siis nad ei saa vist õnneks koolist ka lähiajal veel teada…

Kõrvaklappe oleks lihtsalt vaja vist.

A ilma helita on ju päris nunnu vaatepilt
This entry was posted in Kolmkeelsed lapsed. Bookmark the permalink.

7 Responses to Chappy

  1. Rohelohe says:

    Olen kuulnud, et selliste naljade faas on pea kõigil lastel. Soost olenemata. Mõned poisid, tõsi küll, ei kasva sellest ka 20. eluaastaks välja 😀

    Teil on muide täiesti hunnitu uus kodu!

    Liked by 1 person

  2. .. says:

    Meitel oli ka see roppuse periood. Jube! Ma siis 1x tõsiselt vihastasin, võtsin kätte ja tegin ka TERVE PÄEVA ainult pepu ja noku nalju, ise itsitasin kõige rohkem.
    Järgmine päev kui ma jälle hooga alustasin, Kotkas ütles, et aitab küll.
    Rohkem meie majas neid nalju pole tehtud.
    Ei, ma pole ässitaja. Aga nii vihale ajas lihtsalt.

    Liked by 1 person

    • Mar says:

      Hahahaa, ma pean ka vist sedasi proovima 😀 Ma olen mõnikord küll juba ära kasutanud seda nende nalja, et kui hommikul keegi ärgata ei taha, või kui mõnikord mõnel niisama halb tuju vms, siis piisab kui ütlen chappy-chappy ja lapsed kohe rõõmsad ja energilised 😀

      Like

  3. Piret says:

    Minu viiene poiss leiab ka, et sellised asjad on üsna naljakad, aga kuna kaks aatat vanem õde asjaga kaasa ei lähe, siis jätab ta need naljad õnneks reeglina üsna pea. Vahepeal tekkis ka huvi vaadata, mis teisel püksis on (nad käisid kaua koos vannis), aga selle peale pidasin neile ühe korraliku loengu sellest, mis mis on ja miks on ja kuidas käituma peab ja miks ei tohi. Ja korrutan ka, et tohib vaadata ainult pärast seda, kui teine on lubanud. Kõigepealt luba, siis tegu. Tundub, et on vist aru saanud. Vähemalt pole õde tüüdanud enam. Nüüd käivad vannis ka eraldi, kuigi rohkem seepärast, et nad nii suured on, et ruumi pärat kakluseks kippus minema.
    Aga jõudu sulle kahe naljamehega!

    Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s