Häid jõule!!!

Eelmisel aastal olid sellised “big italian family”- stiilis jõulud ja oli imetore! Sel aastal on hoopis teistmoodi, vaiksed kodused omaette jõulud. Teistmoodi toredad.

Laua katan muidugi oma lemmiktoitudega… varsti hakkangi kartulisalatit hakkima. Veel on plaanis täidetud munad, praekapsas. Mandariinid, piparkoogid, kommid muidugi ka! Igasuguseid suupisteid veel. Ja äkki jõuan isegi viineripirukaid teha? (laste lemmarid) Ja ema saatis kõrvitsasalatit!

Kodused saatsid Eestist hiigelsuure paki, mis oli triiki hääd-paremat täis. Lisaks maiustustele oli pakis ka pisike eesti kuusk. Elas reisi kenasti üle. Me oleme nüüd hispaania posti (correos) pealt täiesti väikeste eesti pakivedajate peale üle läinud (Bambusa transport on näiteks super, toredad inimesed ja kõik alati kiire ja korrektne). Ükskord aastaid tagasi oli eesti posti ja correose koostöös paki teekond Eestist meieni päris seiklusrikas ja pikk. Ligi kaks kuud seikles. Kuusest oli vaid okkahunnik alles (nagu ikea, et pane ise oma kuusk kokku…), vorstid jne samuti kõik riknenud. Ja on teistelgi kordadel pakk peale pühi jõudnud, correos ju ei ütle ette, mis päeval nad paki toovad, paki jälgimist uuendavad ka nii nagu ise viitsivad, nii et tihtilugu olen päevade kaupa kodus ootevalmis olnud ja lõpuks väidetakse ikka, et ei saanud tuua, sest kedagi polnud kodus. Bambusaga samas saab mugavalt paki teekonda jälgida ja eelnevalt lepitakse päev/aeg ka kokku, ei ole kunagi mingeid ootamatuid üllatusi olnud.

Toiduga seoses veel – jõulud on järjekordne näide, kus ma oma vanu traditsioonilisi lemmiktoite lauale panen ja hispaania köögi poole pealt pea midagi ei vali. Mõned suupisted vaid, a’la oliivid ja juust. Hispaanlastel on jõuluõhtusöök taaskord selline liha- ja kala- ja mereannirikas. Ka ei joo nad siin üldse hõõgveini. Enamus pole kuulnudki sellisest imeasjast. Lidlist ja Ikeast saab meil hõõgveini osta küll, aga kõik need põhjamaadest sisserännanute hordid ostavad tavaliselt paari nädalaga hõõgveiniletid tühjaks. Me käisime ka juba novembris Ikeas tagavarasid varumas (sest detsembriks juba ammu otsas, kes hiljaks jääb, see ilma jääb…) ja Artjom viis tookord ühe pudeli naabrimees Pablole proovimiseks. Hahaa, too mõtles vist, et on ikka paganad, niimoodi veini rüvetada… ühesõnaga maitses, aga igaks juhuks taevani kiitma ei hakanud, sest kes teab, muidu tuuakse veel. See pool pudelit, mis joomata jäi, seisab tal endiselt joomata.

Hispaania jõulud on mõnes mõttes eesti jõuludega isegi sarnased, no vähemalt algus – süüakse kodus perega rikkalik jõuluõhtusöök. Küll märksa hilisemal kellaajal. Paljudes peredes kingitakse kingitusi ka, kuigi kõige tähtsam kingipäev on siiski kolmekunigapäev. Telekast vaadatakse pidusöögi kõrvale muidugi ka kuninga jõulutervitust (kas Eestis on presidendi kõne vana-aasta õhtul, onju? Või jõulude ajal ka?)

Aga mis siin väga teistmoodi on: peale söömist lähevad paljud kirikusse kesköisele missale. Ja kui Eestis seostub jõulumeeleolu ja traditsioonidega kindlasti jõulukuusk, siis Hispaanias on kõige-kõige tähtsam element jõulusõim. No see beebi-Jeesus ja Neitsi Maarja jne. Kõik teevad kodus omale jõulusõime, kõikide poodide vaateakendel on… Lisaks muidugi kirikutes ja ametiasutustes jne. Kuuseteema on siia tasapisi hakanud ka Ameerika jõulufilmidega seoses sisse imbuma, aga jõulusõimest üle ei saa.

Aga muidu – jõulukuu on jubejubekiiresti läinud. Nagu ilmselt kõigil. Töö, üritused, kingitustejaht. Tegelikult on meil kinkidega lihtne, kumbki laps kirjutas nii jõuluvanale kui kuningatele (no need kolm kuningat ehk eesti keeles hommikumaa tarka) kirja ja Amazon tõi mulle asjad koju, ise pidin vaid pakkepaberit otsimas käima.

Üks palus lego, ja pani tagavaravariandina teise lego ka kirja, juhuks kui esimene jõuluvana jaoks liiga kallis. Teine palus puldiga laeva. Kuningatelt paluti tiba kallimaid kinke. Ju siis mõtlesid, et ikkagi kolmekesi toovad 😆 Aleksandr VR prille ja Dani metalliotsija pinpointerit.

Linn on nagu alati jõulutuledesse uppunud ja rõõmsat melu ja sagimist täis. Käisime peatänava tulesid ühelt selle tänava rõdult vaatamas, Artjomi kutsuti ja võttis lahkelt mind ka kaasa. Alt rahva seast on ikka ägedam, see kambavaim ikka.

Aga muidu on mul sel detsembril kohe eriliselt selline tunne, et aju on blokeerinud mu eest fakti, et juba ongi aasta lõpp. Olen omadega mitu kuud maas. Ilmad muidugi ka, paar vihmast ilma ju ongi terve sügise peale olnud. Korra tuli lausa mingi eriti hull suveõhk ja mõõdeti Málaga ajaloo kõrgeim detsembrisoojus – 29.9 kraadi. 12ndal detsembril. Uskumatu, eksole! Veel tund peale päikeseloojangutki oli õues lühikeste käistega kleidi väel mõnus soe olla. Detsembri kohta väga-väga erandlik. Proovi siis niimoodi jõululainele saada!

Aga isegi vähemsoojade ilmadega on selline kuldse päikselise sügise tunne pigem. Ja siis ükspäev avastasin ma, et issand, juba teine advent! Aga tuli välja, et hoopis kolmas oli…

Seega otsustasime kodu jõulumeeleolu-lille lüüa, tegime lastega akendele lumehelbeid jne. Mõjub küll. Jõulumuss ka ja juba läheb. Sest mis see jõul muud on, kui üks eriline meeleolu. Ootusärevus ja jõululõhnad ja kinkimisrõõm ja aeg perega…

Lapsed otsustasid muidugi, et koolivaheaega võiks kohe valutavate kurkudega alustada. Samas on nad lõbusad ja palavikuvabad, praegu mängivad siin Cocoga päkapikku. Nimelt olid eesti-pakis ühed väikesed seinale kleepuvad mehikesed. Ja ta hullub alati neid nähes. Meie teooria on, et ta on kunagi mõned päkapikud nahka pannud ja nende väikeste inimkujuliste tegelaste nägemine toob päkapikumaitse taaskord suhu. Ühe jõulumütsi kuljuste hääle peale jooksis samuti jahimehe näoga kohale. Grinch mis Grinch! Tolmu näiteks on täiesti ükskõikne “päkapikkude” osas. Aga kes tahab päkapikumaiast Cocot näha, siis videojäädvustus ka:

Igatahes… täna polegi aega siia pikemalt lobisema jääda, vaja köögitoimkonda minna.

Kauneid ja rõõmsaid pühi!

P.S. Mis su lemmik-jõululaul on? Mul vist on juba mitmeid mitmeid aastaid Sia – Santa’s coming for us see kõige enimkuulatud jõululugu.