Eilse elektrikatkestusega seoses on nii palju mõtteid ja küsimusi. Esimene suur fakt on see, et ööpäev hiljem pole endiselt selle põhjust teada, no vähemalt pole välja hõigatud valitsuse poolt, et mis selle katkestuse ikkagi põhjustas. Uuritakse. Välistatakse. Uuritakse neid viit sekundit, millest kõik alguse sai. Hästi palju erinevaid teooriaid on liikvel, isegi ajakirjanduses tõe pähe, mis sest, et just alles kordas president veel üle, et põhjust endiselt ei tea. Ja et kuigi elektrilevi ja luureteenistus välistavad kindlasti küber-rünnaku, uurib valitsus ka seda varianti siiski edasi. Ärme unusta ka, et just paar päeva varem oli Chernobõli-aastapäev ja kõik vist teavad ühte suurriiki, kes selliseid tähtpäevi armastab taaslavastada…

Eile oli veel liikvel ka selline teooria (eriti portugali meedias), et põhjuseks olid erilised erakordsed atmosfääriolud Hispaanias. Mille mu lemmik-ilmamees & meteoroloog Roberto Brasero ümber lükkas – ei ole mingeid selliseid erilisi ilmastikuolusid olnud – ei temperatuuri ega rõhu mõttes, ega ka magnet-torme ega midagi.

Kuigi, vahemärkusena siia – kellel veel on viimasel nädalal pea veidralt valutanud? Ma tean päris mitut.

Lisaks on veel see kokkusattumus ka, et Hispaania läks just nädal tagasi sajaprotsendiliselt taastuvenergiale üle. Kas see saaks katkestuse põhjuseks olla?

Tehnilise rikke variant on alati tõenäoline. Asjad mõnikord lihtsalt juhtuvad või ütlevad üles. Kes see ikka tehnikat usaldab. Kuigi päris hull, kui terve Ibeeria poolsaar niimoodi korraga elektrist ilma jääb, eks, mingist lambi rikkest. Aga kõik on võimalik…

Sellised sündmused panevad alati mõtlema, kui sõltuvad me inimkonnana elektrist oleme. Küsimus, et kus olid Sina suure elktrikatkestuse ajal, on ka põnev. Palju inimesi päästeti liftidest. Paljud inimesed olid rongides ja metrooodes ja pidid sealt välja maa peale saama. Sierra Nevada suusakeskuses päästeti inimesi köisraudtee-tõstukitest alla. Selles mõttes on minu variant igav – olin kodus, tegin tööd ja sain kohe aru, et elekter ära läks, sest ekraan läks mustaks. Vaatasin korke, tundusid ok, vaatasin, et trepikojas ei lähe samuti laelamp tööle ja jäin ootama, et millal “ahvid elektri tagasi annavad”. Kodust sain kenasti välja, sest vanakooli võtmega uksed, mitte miskid moodsad koodi või piiksu või näotuvastuse või millega veel. Üleüldse oli mul muretu – ei olnud poodi vaja minna, süüa-juua oli, lastega tulime jalgsi koju. Kooli juures olid teised vanemad ka täiesti tšillid. Koju tulles nägime inimesi rahulikult baarides istumas ja õlut rüüpamas. Rahulik esmaspäev, ei mingit paanikat. Jah, telefonikõnesid ei saanud peaaegu üldse teha, internetti oli iga 10-15 min tagant telefonis vaid korraks. Aga Dani tõi oma patareidega raadiokese välja ja kuulasime sealt, et mis toimub ja mis öeldakse. Lubati 3-9 tunni jooksul elekter taastada. Maailmalõpu tunnet ei jõudnudki tekkida, sest nelja tunni pärast peale katkestuse algust oli meie linnaosas juba elekter tagasi.

Sotsiaalmeediast jäi silma, et kõige rohkem paanikas olid välismaalased, eriti ladina-ameeriklased ja ida-eurooplased, sest rohkem kogemusi selliste olukordadega ja võib-olla suurem hirm, et midagi õudsat juhtub. Osteti vett, patareisid, vetsupaberit ja saia kokku.

Kõige harjumatum oligi, et internet ja telefon ei töötanud normaalselt, vahepeal oli ok, aga siis kadus levi jälle tükiks ajaks ära. Isegi peale elektri taastumist. Emaga õnnestus kiiresti telefonikõne ära teha, aga Artjom näiteks ei saanud alguses tund aega mind kätte. Sõnumeid saatsin ja sain nii, et kirjutasin ära, aga kohale ei läinud, mingil hetkel siis kuulsin, et tuli til-til hunnik sõnumeid sisse ja läksid saadetud kah minema.

Artjom oli Benalmadenas tööl ja käis seal korra toidupoes (lõunasööki otsimas). Napilt leidis, sest saialett oli täitsa tühi. Muud letid ka. Lisaks otsustas tal telefon tund aega varasemat aega näidata Benalmadenas. Õhtul Málagas läks tal kell õigeks tagasi. Ei tea, mis veider anomaalia see veel oli?

Une-ajaks olid alles umbes pooled kodudest Hispaanias elektri tagasi saanud. Seega otsustati Andaluusia puhul, et järgmine päev on koolid avatud, aga õppetööd ei toimu. Paljud inimesed olid üldse kuskil nö ripakil – nt rongijaamades, sest rongiliiklus oli ju seiskunud. Rongijaamadesse viidi inimestele ööseks välivoodid ja toitu. Üleüldse oli pigem rahulik ja sõbralik olukord, politsei igalpool tänavatel väljas, liiklust reguleerimas, sest valgusfoorid ei töötanud, korda valvamas, sest poode ei saanud korralikult sulgeda ja signalisatsioonid ei töötanud, jne.

Vaatasin, et eesti meedias olid totaalsed clickbait-pealkirjad, et Hispaanias ja Portugalis kaos ja paanika jne. Tegelikult pigem vastupidi, hispaanlased jäid hästi rahulikuks. Neil, kel kodus elektrikatkestuse tõttu ka vett ei olnud, ostsid tõesti vett. Aga muidu istutigi oma patarei-raadiotega koos naabritega õues või baaris, või kuulati uudiseid autodes (ja laeti ühtlasi telefone). Kõige rohkem olid mures need inimesed, kes ootasid rongiliikluse taastumist, või inimesed, kes kartsid terrorirünnakut.

Aga pani kõik mõtlema küll – et kui selline asi peaks uuesti korduma, kas on kodus väike kriisivaru süüa-juua, ja kas sularaha on, ja inimesed hakkasid oma vanu patareidel toimivaid raadioid taas hindama ja ka muus elukorralduses selle pilguga vaatama, et kas elektrivabalt saaks hakkama. Kas või kas autoga saab garaažist välja või kas ettevõtete uksi ja vaateaknaid saab käsitsi sulgeda (paljudel sõltub elektrist ja käsitsi ei saagi).