Eile oli väga tähtis päev, ja mitte ainult meie perele, vaid nt ka Antonio Banderasele, kes sai 55 aastaseks! Aga ilmselt ei ootanud tema seda päeva siiski nii suure kannatamatusega, kui Aleksandr.
Paar nädalat tagasi hakkasin ma netist lego duplo tuletõrjestaapi tellima. Loomulikult nägi Aleksandr möödaminnes, et ma vahin tuletõrjeautosid, tuli istus mulle külje alla ja hakkas kommenteerima ja näpuga näitama “tahan seda, tahan seda!” Mis mul siis muud üle jäi, kui öelda, et varsti tuleb sünnipäev ja siis saad selle kingituseks. No ja sellest hetkest alates luges ta muudkui päevi ja rääkis, kuidas tal tuleb sünnipäev ja saab kingituse, tuletõrjeauto.
Päev enne sünnipäeva – meie öine töötuba:
Hommikul üles ärgates leidis ta kohe voodi kõrvalt kingipakid ja sai aru, et kauaoodatud sünnipäev on lõpuks käes 🙂 Natuke kahtlustavalt uuris küll neid pakkepaberi pilte ja ilmselt kartis, et sees on ka mingid loomakesed hoopis (ma ei leidnud autodega paberit!). Aga avades tuli õigete piltidega karp nähtavale ja nägu läks ka kohe naerule.
Tellisime lisaks tuletõrjestaabile ühe lisa-tuletõrjeauto ka. Ja ühe lego-kassi, sest multikates päästavad tuletõrjeonud pidevalt kasse. Nii et kingipakke oli 2. Kui Aleksandr oli tunnikese esimese kingitusega mänginud, tegin ettepaneku, et äkki avaks teise kingituse ka. “ÜLDSE ei taha, anname Danile!” tuli vastus. Kui küsisin, et mis seal sees on, siis ta arvas, et karu. Lõpuks ikka tegime lahti ja ei olnudki karu 😀
Õhtul tulid külalised ka, oli palju mängimist, kaklemist, juustest tirimist jne, aga lõppkokkuvõttes jäid kõik rahule 🙂 Alles nüüd vaatan, et ühtegi toredat pilti ei tulnudki meelde teha! Isegi tordist ei ole. Ainult üks tänahommikuse afterparty pilt on:
Aga mis ma veel tahtsin öelda, on et KUIDAS küll ta juba 3-aastaseks sai? (seda enam, et mina ise olen ju ikka sama vana, kui 3 aastat tagasi). Kui ma vaatan tema beebipilte, ei suuda ma neil piltidel enam teda näha, näen hoopis Danielit. Sest Aleksandr on ju alati olnud just selline, nagu praegu. Suur ja asjalik ja natuke vigurvänt. Onu, nagu ta ennast ise kutsub. See beebi oleks nagu hoopis keegi teine olnud ja siis äkitselt Aleksandri vastu ümber vahetatud.
Palju-palju õnne veel kord. Nii äge on näha noormehe kõikehaarvat kirge. Ise võiks ka nii…
MeeldibMeeldib
Jaa, neilt pisikestelt ikka on, mida õppida:) Järgmine kord, kui endal sünnipäev tuleb, proovin ka selle rõõmsa keksimise ära 😛
MeeldibMeeldib