The end

Täitsa tavaline on, et ikka mitu korda kuus mõtlen, et aitab sellest blogi pidamisest. Ma tean, et see võrdlus pole päris õige, aga emotsioon on midagi sellist, nagu võiks tunda nt mõni laulja või pillimängija, kui esineb ja esineb, aga publik vaikib ega plaksuta; vahest isegi nii, nagu saal oleks tühi, kuigi näed, et kusagilt nurgatagant piilutakse aga istuma ei tulda. Mingi sarnane tunne. Et annad endast välja, aga tagasiside puudub. Selline suhtlusviis pole kuidagi minu teetass ikka.

Ja nii ma mõtlengi, et enda jaoks tahaksin ma ikkagi edasi kirjutada, et tulevikus oleks põnev lugeda-meenutada, aga enam mitte avalikult, vaid ainult iseenda jaoks.

Et siis, mina pakin nüüd pillid kotti. Kes külla tuleb, näeb, kuidas elame ja millega tegeleme:)

Ühesõnaga, adios või hasta la vista!

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

10 Responses to The end

  1. psven ütles:

    Nuuks! Maria

    Meeldib

  2. Anonüümne ütles:

    äääää, mina ju käin lugemaaaas 😥

    Meeldib

  3. Anonüümne ütles:

    Karin st 😛

    Meeldib

  4. Katre Voolaid ütles:

    Oi, ma tunnen end ka nüüd süüdi, et pole viimasel ajal kommenteerinud:( Tegelikult ma pole eriti lugema ka jõudnud siia, aga täna just tulin vaatama, et tagantjärgi ka postitusi lugeda ja nüüd kurvastad sellise otsusega. Ära kohe ikka kinni pane veel, ehk need lugejad ja kommenteerijad naasevad nüüd, kui suvi läbi. Mina vähemalt luban edaspidi tublim olla!:)

    Meeldib

    • yavanna111 ütles:

      Tead, ma olen tegelikult juba nii ammu seda mõelnud, esimese blogi ajal juba, et teoorias on blogimine tore, aga reaalselt mulle ikka üldse ei sobi. Ja ei tasu üldse ennast süüdistada vähese kommenteerimise pärast 🙂 Nt ma ise, teades ju omal nahal, kui oluline on blogijatele kommenteerimine, ei oska/julge/pole aega/jne ikkagi enamus juhtudel teiste blogisid lugedes kommentaari jätta. Nii et ple hullu!

      Meeldib

  5. Veronika Golovko ütles:

    Тетя Марью, не надо закрывать блог!
    Это я, Вероника!

    Meeldib

  6. Svetlana Golovko ütles:

    Тётя Марью, мы тоже читаем, фотографии смотрим и радуемся за вас. Так красиво у вас там и каждый раз хочется к вам приехать и вас увидеть. А если писать не будете, мы ничего знать о вас не будем и будем переживать. Пишите, пишите, а мы постараемся отвечать, а не только хлопать в ладоши. А еще такая ведь память о детстве мальчиков остается. Ждем новых постов. Артёму и деткам привет.

    Meeldib

  7. yavanna111 ütles:

    Olete ikka küll! Kuidas ma nüüd saan mitte blogida, kui kõik nii armsasti siin kirjutama ja survet avaldama hakkasid?

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s