Aleksandril on nüüd 2 kuud koolis käidud ja paras aeg väike kokkuvõtte teha.

Poole sellest ajast on ta muidugi kahjuks haige olnud, palavikud, nohud, oksehaigused jne – oleme juba kõike näinud. Nüüd ongi juba imekombel 2 nädalat juttu terve olnud ja kenasti koolis käinud!

Üldiselt talle koolis meeldib ja õpetaja meeldib ka väga. Aga kõige lemmikum osa on see, kui saab jalgrattaga koju:

Hispaania keelest rääkides – tundub, et koolis on ta pigem vaikne ja tagasihoidlik, aga kodus elab end see-eest välja ja käib ja seletab ja kamandab Danieliga hispaania keeles. Nt “Que pasa, Daniel?” “Sienta te, Daniel!” Lisaks veel vamos, venga, aqui, cogelo, si, no, manos arriba, gracias, eso mio jne. Ja siis mingid pikad jutud omaette mängides, millest pooled sõnad on sõnad, aga pooled tunduvad olevat ise välja mõeldud. Üks periood proovis ta tegelikult minuga ka ainult hispaania keeles rääkida, aga kuna ma provokatsioonile ei allunud ja järjekindlalt eesti keeles edasi suhtlesin, siis ta sai mõne päeva jooksul ikkagi aru, et pole mõtet ja eesti keel loksus ilusti tagasi paika. Praegu tundub, et peale koolipäeva hispaania keelelt ümberlülitumisega mingeid raskusi ei ole, ilmselt kuna ta on juba sünnist saati harjunud selle “ümberlülitumisega”.

Kui vahest Aleksandriga koolipilte vaatame, siis ta küsib alati, et kus Isabel (õpetaja) on 😀 Sest pildi peal ju pole, aga tema mäletab, et Isabel oli kohe kindlasti ka nendes hetkedes olemas 😀

Aga mis nad seal üldse teevad? Põhiline osa on igasugune meisterdamine-joonistamine.

Aga lisaks on kolmapäeval eraldi inglise keele tund, neljapäeval muusika ja reedel kehaline kasvatus. 5-tunnise päeva sisse mahub alati veel pooletunnine pikutamine ja väike kehakinnitamine e lõunaoode ka. Hästi tihti on igasuguseid eriüritusi ja isegi kunstimuuseumis juba käidi.

Ja siin nt tutvuvad flamencopäeva raames flamencomuusikaga, meisterdavad lehvikuid ja lilli ja koolis toimus kontsert ka:

Mis eesti ja vene keelde puutub, siis vene keel on eesti aksendiga ja eesti keel vene aksendiga. Ja mitte ainult aksent, vaid nt ütleb ta ka järjepidevalt “on” asemel “oleb”. No nt “Onu oleb suur”

Kui siin juba rääkimisest ja keeltest jutuks läks, siis Danieli kohapealt on ka natuke uudiseid. Nimelt kui siiani olid ta ainukesed sõnamoodi asjad lambi kohta “meff” ja söögi koha “mämmmämm” ja emme kohta sai “mämmä” öelda, siis nüüd on esimesed PÄRIS sõnad ka olemas. Niisiis esimesteks reaalseteks sõnadeks on “pall” ja “kaka” 🙂