Ükskord oli tormine

Eelmine nädal oli lausa kaks pidupäeva – neljapäeval minu sünnipäev (siin pikemalt ei peatu 😀 ) ja laupäeval Noche en Blanco (midagi muuseumide öö sarnast). Umbes kella seitsmest südaööni toimus linna peal sadu üritusi – mulle tundus, et juba konserte oli sajaringis, lisaks igasugused muud üritused. Igale poole loomulikult ei jõua, eriti lastega, aga kaks vabaõhu-rokk-kontserti võtsime küll plaani. Ma juba ammu ootasin aega, mil saaks lastega kontserditel käima hakata ja nüüd lõpuks (LÕPUKS!) ometi see õnnestus. Vihtusime viimase bändi ajal Liisiga lausa tantsugi 🙂 Ja nagu korralikule vabaõhuüritusele kohane, sai Danieliga koos põõsas pissilgi käidud. Nii palju elamusi ühe lühikese õhtu jooksul 😀 Oleks nagu kusagil Vana-Vigalas hoopis olnud.

Esimese ja teise bändi istusid lapsed meiega pingil ja vaatasid-kuulasid. Kolmanda bändi ajal tulid sõbrad Chris ja Kenneth ka ja läks loomulikult ringijooksmiseks 😀 Kui pimedaks hakkas minema, hakkas Aleksandr vahetpidamata haigutama ja muutus jube uniseks – niisiis ostsime krõpsu ja Artjom mängis nendega ninjasid – uni oli kohe kadunud 😉 Südaööks jõudsime kenasti koju ja järgmine päev magasid lapsed lausa 10ni. Selline pidu kuluks iga nädalalõpp ära!

Muudel uudistel peatudes – näe selline elukas oli üks õhtu rõdu ukse taga 🙂 Mulle sobib, sööb ehk ämblikud ja sääsed ära…

Ja praegu käib akna taga kibekiire harvendusraie – nagu metsas elaks.