Nädala alguses kirjutas üks agentuur, et kas 5. juunil saaksin ühte seriaali selleks nö taustanäitlejaks või figurandiks tulla. Ma ei teagi, kuidas neid eesti keeles nimetatakse…  No kuna hispaania keeles on “figurante” siis ma jään selle sõna juurde 😉

Igatahes vastasin kiiresti, et jaajaa, muidugi! Nad on varemgi mu saadavust küsinud, aga lõppvalikusse pole ma saanud. Aga seekord vedas ja paari tunni pärast lisatigi mind 5.juuni figurantide whatsapi gruppi.

Tegemist on mingisuguse uue hispaania detektiivseriaaliga. Artjom juba ükspäev käis ka seal, pidi turisti mängima. Nii et ma eeldasin, et mul läheb sama lihtsalt. Algus oli paljutõotav ka – kirjutati, et riietus kevadine/suvine.

Riietega on üldse selline lugu, et alati tuleb 3-4-5 komplekti kaasa võtta. Sest äkki ei sobi värv või muster või stiil vms. Stilist tuleb vaatab kõigi kohvrisisud üle ja otsustab, kes mida selga paneb. Ja vajadusel otsitakse enda garderoobist midagi juurde, kuigi see on pigem erand, sest kes see ikka figurantidega väga mässata viitsib.

Päev enne filmimist valisin rõõmsalt oma viis kleidikest välja ja olin juba omast arust valmis. Ja siis õhtul hakkas lõpuks alles infot tulema – et filmimine toimub jõusaalis, kohal olla 18.40 ja kaasa spordiriided. Ja et üks stseenidest on ilmselt spinning.

Hea, et mul üldse mingid spordiriided olemas on. Aga mitut paari pole kohe mingil juhul kokku klapitada. Erinevaid toppe veel heal juhul, aga spordipükse ongi mul vaid üks paar ja needki pole mingid fäänsid, täitsa tavalised musta värvi. Mingi plekk oli ka veel peal, nii et pesin selle välja ja panin toolileenile kuivama…

Kohapeal kohvrit avades selgus loomulikult, et unustasin püksid koju kuivama. Nii ma seal siis olin, 4 toppi ja 0 pükse. Õnneks ütles stilist, et pole hullu ja tõi mulle kuskilt püksid, sildid küljes ja puha.

Vaatamata sellele, et see piinlik püksijama kenasti ära lahenes, oli mul ikkagi natuke veider tunne seal. Kõik teised (u 10 inimest) olid sellised ilusad noored saledad ja heas vormis neiud (+ kaks noort musklimeest ka) ja ma proovisin pidevalt aru saada, et mis neil küll arus oli kui nad mind sinna sekka valisid. Ok, pärast tuli üks minusugune veel, aga ikkagi 😀 Ja see jalgrattaväntamine – jube raske oli! Pidime instruktoriga samas rütmis väntama ja tempo läks päris kiireks. Need korrad, kui püsti-asendis väntasime, olid kõige hullemad – tundsin, et enam lihtsalt ei suuda, aga ma ei saanud ju ometi nõrk välja paista ka 😀 Kui peale seda esimest stseeni trepist alla sööma läksime, siis mul jalad lihtsalt tudisesid all ja trepp tundus lõpmatupikk. Vaatasin, et teised kappasid alla, nagu poleks midagi viga. (samas pole mul lihased siiamaani valutama hakkanud, müstika! Ikka vist mingi põhi all eelmise eesta trennist)

Nii et raske töö see (tausta)näitlemine! Kusjuures mind pandi peategelase kõrvale väntama, nii et ei olnudki taustal, täitsa kõrval 😀 Kõrvalpeaosa põhimõtteliselt.

näide spinningurattast ja sellest millised need teised figurandid välja nägid