Need kassid eksole. Kust nad nii head ninad on saanud?

Näiteks kui siia mäekülje oranzidele kassidele viinereid viskan… Tüüp sööb oma viineri ära ja istub rahuloleva näoga maha. Aga mõne hetke pärast hakkab ninaga nuhutama ja suundub otse sinnapoole, kus veel mõni viiner vedeleb. Kuskil täitsa kaugel, kas või näiteks hoopis mäest alla kivide ja puhmaste vahele veerenud. Ja siis läheb ja otsib ja leiabki üles. Äkki ongi päriselt ka nii nagu multikates, et toidulõhn tuleb täpselt ninasõõrmetesse?

Ja Tolmu ka. Ta armastab väga magusalt lõhnavaid metsalilli – iga kord kui Daniel mõne õiekese on korjanud ja mulle koju toonud, läheb Tolmu täitsa hulluks ja annab endast parima, et see kätte saada ja nahka pista. Näiteks eile. Daniel tõi mulle ühe õiekese ja loomulikult ma narrisin veidike Tolmut ka sellega. Ja panin peitu, et kiiresti 10 sekki köögis käia. Tagasitulles oli õieke kadunud ja Tolmu magas täiesti süütu näoga…

See pole see eilne kaotsiläinud lilleke, vaid juba tänane.