Hmmm, huvitav, mis järeldus sellest teha, et kui lapsed olid pool aastat kodus olles kenasti terved, aga juba peale kahte nädalat kooliskäiku on mõlemad haiged? Vaatamata kogu sellele maskikandmisele ja distantsihoidmisele ja hommikusele palavikumõõtmisele ja pidevale kätepesule ja burbujadele ja muudele meetmetele.
Kas ainult mulle tundub selles valguses nii ilmselge, et kogu sellest tsirkusest pole kahjuks absoluutselt mitte mingit kasu, viirus pääseb ikka ühelt lapselt teiseni. Ja neid haigeid lapsi oli kolmanda koolinädala alguseks PÄÄRIS palju.
Kool ei teinud selle peale miskit põnevat-resoluutset. “Ahah, selge, saage terveks!” Alles nädala teisel poolel hakati uurima, et ega ometi koroona pole, mis arst ütles, kas test ka tehtud jne, sest muidu peaks ju kogu klassi karantiini jätma.
Üks ema kirjutas esmaspäeval üleüldse kooligrupis, et laps on haige ja täna ei tule kooli, tuleb teisipäeval. Ma hoidsin enda omasid ikka nädala kodus, mis sest, et ainult esimesed 2-3 päeva oli palavik. VANASTI minu ajal oli haige olemisega üldse nii, et nädal kodus ja pärast veel nadal kehalisest vabastust ja värki…et organism ikka taastuda saaks. Siin küll sellist süsteemi pole, ei tea kas Eestis tänapäeval veel on?
Mõned lapsed tegid koroonatesti ka, oli negatiivne. Nii et ma ei hakanud siis enda omasid piinama selle ninasurkimisega.
Et jah, sellised lood siis kooliga.
Vähemalt olime nädalakese Antonio silme alt ära… nii et ALATI on miski positiivne külg ka asjadel!
Ma jõudsin neile nädala jooksul umbes mustmiljon korda meelde tuletada, et võiks tasemini mängida. Ja juba sekund hiljem läks helinivoo jälle tagasi sellele tasemele, et pool linna kajas. Niimoodi me siin küll “salaja” elatud ei saa…



Ja Tolmu oli vahepeal nii sokidefitsiidis, et vedas mu tenniseid mööda stuudiot ringi. No pole hullu, varsti on sügis käes ja jõuab see ammuigatsetud sokihooaeg ka kätte…


Jah, sügis. Tegelikult on oktoober veel täiega suvekuu siin, umbes nagu Eestis august, et vahepeal rannailm, samas vahepeal mõni päev juba jahedamat hõngu kaa, aga sel aastal on mul juba kuidagi sügisetunne peal. Ja tahaks niiväga aega lihtsalt paar kuud edasi kerida, sest kes teab mis jama sinna vahepeale mahtuda võib. Jep, ei tohi ette negatiivselt mõelda, aga noh, Madrid on juba karantiinis ja rongid olid jälle rannikule pagevaid inimesi pungil täis ja noh, ei ole buena pinta kogu sellel värgil. Andke mulle ajamasin, keeraks selle uue aastanumbri äkki juba ette?

