Tundub nii uskumatuna, et sõda, tänapäeval. Aga tegelikult on sõdimine ju pidevalt toimunud. Lihtsalt meist natuke kaugemal. Miks siis seekord kuidagi eriti õõnes olla on olnud need viimased päevad?
Ilmselt, sest on hirm, et kas järgmisena võetakse Balti riigid sihikule? Sest see hull pole lihtsalt hull, vaid ikka suurejooneliselt hull. Ja teiseks, sest Ukraina tundub justkui naaber, oma säga. Ma pole seal tegelikult ise kunagi käinudki, aga kuna meil on ühed ukraina sõbrad, siis tundub nagu täiega tuttav riik ja rahvus.
Noil päevil on pea igasuguseid mõtteid ja küsimusi täis. Eks nad on juba igalpool kõlanud, suur osa neist mõtetest on meil kõigil ju samad. Et miks, kuidas küll, mis edasi. Ma seda “miks” küsimust vist ei olegi küsinud, sest sellele polegi vastust, see inimene on lihtsalt totaalne kurjuse kehastus, sealt ei tuleks mõistlikku seletust. Ma nt kutsun teda juba ammustest aegadest alates Putleriks. Mind üllatab hoopis, kuidas küll lääneriigid teda alahinnanud on. Ja siiamaani alahindavad. Ja miks midagi (juba varem!) ette pole võetud. Need praegused näpuviibutused ja “sanktsioonid”…. no ma ei tea, see on nagu läheks viskaks hiiglast vatitupsuga ja ütleks, et “noh, said nüüd!”
Lääne riigid kardavad, et see hirmus tuldsülgav lohe sülgab nende suunas ka, et parem mitte teda rohkem ärritada. Tuleb veel arutadada ja nõupidamisi pidada ja otsuseid vastu võtta ja kinnitada ja… Ja samal ajal ukrainlased surevad, kodud lõhutakse ära, lapsed saavad eluks ajaks traumad. Mulle on eesti uudistest isegi natukene selline naljategemise toon silma jäänud. Võib olla ongi lihtne nalja visata, kui tundub Nato turvaline katus peakohal olevat ja omal Ukrainas sõpru ega peret pole, kelle elude pärast päriselt karta.
Meie ukraina sõpradel on pered ja sugulased Harkovis. Loomulikult on nad oma lähedaste pärast totaalses paanikas. Kas sellest linnast üldse jääb midagi alles, või on mõne päeva pärast vaid rusud? Juba praegu on linn ka pihta saanud. Millalgi lõuna paiku olevat endiselt pommitamine täies hoos olnud. Kui ma peaksin mõtlema, et Tartusse pommid sajavad, oleksin ka paanikas.
Nii et jah, ma ei suuda aru saada, miks maailm appi ei tõtta. Ma ei suuda aru saada, kui rahulikult, kalkuleerivalt ja kõrvaltvaatajana seda sõda nt eesti meedias kajastatakse. Hispaania meedia on (õnneks?) tibake emotsionaalsem, rohkem mures ja üllatunud. Nojah, ilmselt nad ei tunne vaenlast nii hästi, kui eestlased (või ukrainlased), sellest see ehmunudolek.
KUI veider on mõelda, et minu eluajal tekitab Venemaa juba teist korda Ukrainas mingi tohutu kaose ja keerab inimeste elud pekki.
Tulen jälle ukraina sõprade juurde tagasi (eks nad on mul ikka väga mõtetes), nad on rääkinud, et pole eluseeski Ukrainas kraanivett joonud. Et väiksest peale õpetati, et ei tohi, ja et nad pole kunagi isegi mõelnud, et miks ei tohi. Kõrvalt on kohe ju lihtne näha, et miks. Tšernobõl, eksole. Maa sai tookord ikka päris korralikult ära reostatud.
Jah, mõtted on Ukrainaga, aga midagi see ei muuda. Ainult lootmisest, et äkki see hull Putler maha kärvab, vist ei piisa… aga loodan ikka. Ei taha, et juhtuks sama, mis koroonapandeemiaga – et tuli, justkui korraks, aga jäi hoopis aastateks ja ei pane enam õlgugi kehitama, järjekordne uudisnupp, mida ei viitsi enam avadagi.
Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis 
Huvitaval kombel mulle just see rahulik ja kalkuleeriv kajastamine, mida ma ERRs näen, sobib (ilmselt erialane kretinism veidi), sest ma tahangi analüüsi, mitte emotsiooni (neid on mul endalgi kuhjaga), aga eks see ongi nii, et erinevatele inimestele sobib erinev kajastusviis. Ma olen ka reaktsioonis pettunud – need sanktsioonid oleks pidanud juba varem ette valmistama ja kohe 24. lauale lööma, mitte ootama. Samuti võinuks ennetavalt rohkem varustust Ukrainale laenama. Ma samas (kalkuleerival tasandil) mõistan küll, miks maailm (st NATO) füüsiliselt ei sekku, sest NATO-l on oma baaspõhimõtted ja ilma nt ÜRO resolutsioonita ei juhtu midagi (Serbiat Kosovo konflikti ajal pommitati, sest serblased korraldasid massimõrvu). Kahjuks mängis Euroopa end ise viimaste kümnenditega Venemaale taskusse oma energiasõltuvusega (Saksamaa on väga sõltuv gaasist ja no Eestis oleks ka talvel päris niru keskkütteta…) ja mul on ausalt öeldes hea meel, et ma elan Prantsusmaal, kus tuumaelektrijaamu juurde ehitatakse mitte ei suleta (Saksamaa eesmärk on kõik sulgeda). Kõige parem sanktsioon oleks ilmselt täielik embargo Venemaa toodangule (sh gaas ja nafta), aga kas Euroopa riigid on selleks valmis, mis see neile endile kaasa tooks?
MeeldibLiked by 1 person
Küllap Eesti püüab ka seepärast rahulikult reageerida, et rahvas paanikasse ei läheks, oht Eestile on ju ka tegelikult olemas ja nagu Sa ka kirjutasid, inimesed juba niigi paanikas..
Aga NATO, kr küll, mina isiklikult siiski väga pettunud. Kui näed tänaval kedagi pekstavat või vägistatavat, astud ikka ju vahele, olenemata, mis kokkulepped selle inimesega on. Inimlik minna appi. Mitte jääda sinna kõrvale plaastrid ja sidemed lahkelt käes pealt vaatama ja häid soove hõikumia ja 😦
MeeldibMeeldib
Milline vihkamine ja ajupestus selle blogi kirjutaja poolt. Pimedus.
KAHEKSA aastat on Ukraina sõdinud Donetskis ja Luganskis, tapnud kümmneid tuhandeid tsiviilelanike. Praegune osa on jätk, soov demilitaseerida ja denatsifitseerida Ukraina reziim.
Kui üldse poliitteemadel sõna võtta, peaks esmalt toetuma faktidele ja distantseeruma propagandast, filtreeritud uudistest (ka valeuudistest).
Jälgin uudiseid Venemaa, Rootsi, Eesti, Prantsuse ja Hispaania ametlikest kanalitest. Tuleb omada tervet mõistust, et sellest “kokteilist” sõeluda välja üldse midagi nö söödavat.
Parem tõesti nautida kevadet.
Asun juba aastaid Malaga provintsis, Alora linna lähedal mägedes. Nüüd otsides a la eestlased Malagas või eestlased Costa del Sol, sattusin taas selle blogi lehele. Olin aastaid tagasi näinud üht artiklit Eesti nn ajakirjanduses seotult selle leheküljega, kus kurvastati ilma üle, mis kahjuks ei kattunud tegelike oludega.
Nüüd taas selline kummaline kirjutis.
Lootsin sinisilmselt, et võiks suhelda, kuid tundub, et eestlased on küll kõige imelikumad.
Tervitustega
don Andro Lande de Cerro Chaves
MeeldibMeeldib
Alustan lõpust, ei ole küll siinse ilma üle ajakirjanduses virisenud, ajad ilmselt mõne teise blogiga sassi.
Sõja teemal, minu soovitus on, et palun küsi ukrainlaste ja ukraina venelaste käest sealse olukorra kohta, mitte ära usu mingit putini propagandat.
Aga eks igaühel on oma maailmapilt ja õigus oma arvamusele, ja kui meie omad ei kattu, mis seal siis ikka, ilmselgekt kumbki ei kaota midagi, kui siin meie vestlus ja tutvus lõppeb.
MeeldibMeeldib
No igaühel omad arvamused sellest sõjast ja eelkõige infosõjast, kus paljud inimesed isegi läänes ei tea enam, mida arvata kui infokanaleid on nii palju. Aga Sinu auks – oskad ikka hästi end väljendada nagu ma ei tea mitukümmend aastat tagasi. Braavo!
MeeldibMeeldib