Sassis

Olen siin juba mitu päeva mõelnud Merje ja Rentsi postituste peale segamini kodudest ja koristamisest ja sellest, kust alates on üldse kellegi jaoks kodu sassis. Mõelnud niipidi ja naapidi. Mõistnud, et mina sobin kohe kindlasti sinna võsapetsi jätkulugude kodu alla. Et kodu läheb ikka korralikult sassi, mitte nii, et oih, tass on vales kohas, kodu nii piinlikult saasis. Loomulikult pole ma selle üle uhke, aga samas häbi ka pole. Minu jaoks pole lihtsalt koristamine mitte kunagi prioriteet number üks. Ega kaks, ega kolm. Ega isegi üheksa. See on kõige viimane asi, mida ma teha tahan. Ja täpselt nagu Maarja hiljuti kirjutas, siis koristamine ON maailma kõige mõttetum töö, eriti kui majas on lapsed. Mõnikord on juba tund peale suurpuhastust seis täpselt endine. Nii et milleks üldse vaeva näha? Ja mind tõesti ei häiri kerge segadus. Pean tunnistama, et mind häirib hoopis, kui on liiga tühi ja steriilne, tekib haigla või hotelli tunne. Aga mina tahan hoopis kodutunnet. Et olekski natuke pillapalla ja värvi ja elu. Saan täitsa aru, et maitsed on erinevad ja korra-armastajate jaoks tundub isegi minu äsjakoristatud kodu nagu kaose eeskojad, kus läheks mitu päeva rasket rühkimist, et eeskujulik tulemus saada.

riiulid ei ole mul mitte kunagi tühjad

Ainuke asi, mis mind ennast pidevalt härib, on vist see, et sokid vedelevad igalpool. Põrandatel, voodites. Ja seda ei tee ei mina ega meie meespere, ausalt! Seda teeb Tolmu. Ta käib isegi mustapesukorvist sokke võtmas, kui mujalt ei leia, pesukorv on meil selline plastikust ja väikeste aukudega. Ja siis ta suudab kuidagi läbi aukude sealt sokke välja tirida ja laiali viia. Lugesin praegu elamise pealt 9 sokki kokku. Ja ma tõesti ei viitsi temaga iga päev seda sokimängu mängida, et mina korjan ära ja tema veab jälle laiali. Nii et ma lasengi neil vedeleda, kuniks pesu hakkan pesema või tolmu imema või keegi külla tuleb vms.

Loomake on vaeva näinud

Nii et jah, sassis. Mul ikka juhtub küll seda, et mõni muidu nunnu pilt jääb blogis või sotsiaalmeedias jagamata, sest taustal on kogu meie segadus näha. Eriti peale seda, kui ükskord Tolmust mingit naljapilti arvuti ja veinipokaaliga jagasin ja kommentaari sain, et pildilolev arvuti näeb must välja. Enne seda kommentaari ei tulnud ma selle pealegi, et kedagi võiks minu isiklik tolm häirida või üldse silma jääda. Siis alles mõistsin, et kui minu jaoks on foto vaid üks hetk ajas, tolmuga või tolmuta, jääb ta vaataja jaoks kivisseraiutuks, et järelikult nii on, oli ja jääb ja selline ma olengi.

Ma igaks juhuks lisan, et samas on mul kodu ikka mingi tasemeni loomulikult korras, täitsa seapesa ka ei ole. (ps. sead on tegelikult täitsa puhtad loomad kui neile võimalus antaks, nii et see seapesa võrdlus oli kirjanduslik liialdus ega ole päris sigadega seotud :D)

Aga mulle tundubki, et erinevatel inimestel on lihtsalt erinevat tüüpi segadused ja ilmselgelt ka need asjad, mida kunagi sassi ei lasta minna, on erinevad.

Näiteks. Riided ei vedele mul mitte kunagi maas, on ikka puude peal kapiukse küljes või nt kui mul eelmises kodus magamistoas tool oli, siis tooli peale tekkis hunnik. Välja arvatud sokid, eksole, need vedelevad küll maas ja kus iganes, nagu juba mainisin… Puhas kuivanud pesu läheb kohe alati kappi – minu jaoks võtab see sama palju aega kui kusagile vedelema tõstmine, seega miks mitte juba kappi ära panna. Jah, kui ma triigiks, siis ilmselt tekiks küll kusagile virm triikimist ootama ja jääks kuudeks sinna. Aga ma ei triigi, seega virna ei teki 🙂 Mu lifehack on lihtsalt pesu megasirgelt kuivama panna. Mittetriikimise õigustuseks on mul juba lapsepõlvest hea vabandus ka varnast võtta – mul on pesupulbriallergia ja juba väiksest peale oli nii, et iga kord kui triikida proovisin, hakkas kohe iiveldama. Maksimum oli omal ajal üks takurätt ära triikida ja valmis. Tänapäeval kasutan tegelikult allergikute pesupulbrit, aga triikida ikka ei viitsi. Minu meelst on see mõttetu aja- ja elektrikulu. Samas on inimesi, kelle jaoks on triikimine meeldiv ja meditatiivne tegevus, nii et ma ei ütle siin sellega, et ei tohi triikida, eks. Igaühele oma.

Köögist mul pottidest-pannidelt üleelmise nädala hallitanud toite ei leia. (Jah, olen ka sellistesse majapidamistesse sattunud ja alati tundnud, et ok, tegelt on minu kodu ikka täiega ok) Nõusid pesen ikka mitu korda päevas, kuigi ei meeldi see tegevus. Aga täis kraanikauss on üks vähestest asjadest, mis mind väga häirima hakkab, seega sellest ei suuda ma üle ega ümber vaadata. Samas võib diivani peal mitu kuud plekk olla ja mind ei koti, tean, et kohe kui katte ära pesen, tekitatakse sinna uus ja hullem. Aknad võivad mu poolest kas või mitu aastat pesemata olla, mind üldse ei häiri. Riiulitelt pühin tolmu nii nagu jumal juhatab, mõnikord võib mitu kuud pühkimata olla, ja mul on täiesti savi. Tolmurulle põrandal (mis ongi reaalselt Tolmu karvade rullid) vaatan alati mitu päeva, kas või terve nädal astun neist üle lihtsalt, enne kui tegudeni jõuan. Alles hiljuti sai ju korstatud, vara veel! Ja mõned asjad on, millega ma lihtsalt keeldun tegelemast – mustad vuugivahed vannitoas näiteks. WC-potiga venitan ka mõnikord kaua, lootes, et ehk teeb keegi teine ära (aga see keegi teine talub kahjuks veel paremini koristamatust kui mina). Kuigi see oleks ju möödaminnes paar minutit ja tehtud. Aga ei, teen homme, eksole.

Nii et jah. Ma tean, et on inimesi, kes täiega naudivad koristamist ja ilmselgelt neil ongi seetõttu täiega puhtusest läikivad kodud. Aga laske omati meil räpakollidel ka olla, inimeste prioriteedid ja eelistused ongi erinevad ju, eksole.

Rubriigid: Veini kõrvale lobajuttu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

7 Responses to Sassis

  1. Tiiu Gellert ütles:

    Sa oled ikka täiega ema moodi, minul ka palju asjalikke – mõnusaid või vajalikke tegemisi teisi kui et koristada 😍!

    Liked by 1 person

  2. CV ütles:

    Mul on lapsed, kes sokke pesukorvist välja tahavd tirida (no see titt käputab siin ringi ja kui eelmine oli titt, siis tal oli ka sama komme). Ma hakkasin sokke pesukorvi panema korralikult kokku teineteise sisse, siis ei saa neid kätte. Äkki aitab teil kassiga ka sama nipp?

    Liked by 1 person

  3. Rents ütles:

    Jaa, sajaga nõus, on hulga meeldivamaid hobisid kui koristamine. 😀

    Liked by 1 person

  4. Blogistajataja ütles:

    Mul on koristamisega selline teema, et tolm, see võib olla, see härib mind enda kodus kõige vähem, aga asjad võiksid olla õigetel kohtadel, või siis vähemat 90% asjadest. Ja see vajadus ei ole mul seotud koristamise fännamisega. Üldse mitte. Koristamine on õudne tegevus, aga ma tunnen, et ei saa puhata normaalselt, kui suurem osa mu elamisest on n-ö täis asju, mis ei asu õiges kohas :). Ma ei suuda oma sisemise zen-ini jõuda, noh :). Ehk siis mul on vaja oma ümber luua teatud tasemel kord, et mu meeltes saaks tekkida rahu ja lõõgastumine. Teiste kodudes on mul kama kaheksa, sest tubade koristamine ei defineeri mitte mingi otsa pealt inimese südameheadust, ehk siis mittekoristamine ei näita suures plaanis mitte midagi üliolulist.
    Olen käinud väga segamini kodus, aga see ei muutnud mitte kuidagi minu positiivset arvamust inimesest.

    Liked by 1 person

    • Mar ütles:

      Jaa, mõistan, tegelikult on mul mingil määral sama selle zeniga. Kui kraanikauss tühi, diivanilaud puhas ja mänguasjad elutoa põrandalt ära korjatud, on kohe mõnusam olla, ruumi ja õhku tuleb juurde.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s