Aleksandri nõrkus

on loomulikult autod.

Esimesed korrad selle autoraja juures käies olid tema emotsioonid totaalselt laes. Nüüd kasutame seda atraktsiooni temaga tibake manipuleerimiseks, noh, et kui pudru ära sööd, siis lähme 🙂

Ja kogu protseduur käib nii – kõigepealt tuleb sentide eest pilet osta, siis see punasele onule anda ja siis saabki sõita:)

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.

2 Responses to Aleksandri nõrkus

  1. Hola, Marju!

    Leidsin su blogi juhuslikult ühe teise blogi kaudu ja olen kohe täitsa rõõmus selle üle!! Lugesin peaaegu kõik postitused tagantjärgi ära, huvitav oli:) Äratundmisrõõmu oli ka mitmel korral, sest elan ju mõnes mõttes praegu sinuga sarnast elu: kahe väikese pojaga välismaal. Me tulime selle aasta alguses Saksamaale Dresdenisse ja plaanime siin olla 2-3-aastat, sest abikaasa sai siinsesse ülikooli tööle. Millal siis veel elu välismaal proovida, kui mitte nüüd, mil lapsed väikesed ja pole veel seotud kooliga ning pole veel kujunenud tugevaid sõprussuhteid.
    Jään huviga ootama, kuidas sinu Aleksandril seal koolis minema hakkab. Plaanime ka oma Alberti siin lasteaeda panna, sest näen, et ta tahab juba omavanuste seltsi, aga nädala sees oleme mänguväljakul tavaliselt üksi, kuna siinsed lapsed on kõik lasteaias. Ja ega saksa lapsed ja nende vanemad kahjuks väga suhtlema tule, kui kuulevad võõrast keelt. Viimasel kuul olen hoopis iga päev natuke hispaania keelt saanud õppida, sest kohtusime õues ühe Valenciast pärit perega, kes ajutiselt siin elab:)
    Sul on vast keel juba päris suus? Kaua te Malagas juba elate? Kui küsida tohib, siis mis tööd su abikaasa seal teeb?
    Kui sul aega ja huvi on, võid minu pere tegemistest lugeda siit: dresdenis.blogspot.com. Seda kirjutab mu abikaasa. Mul võtab erinevate blogide lugemine nii palju aega, et ise kirjutamiseks enam midagi üle ei jää, aga mees mul teebki seda humoorikamalt, kui ma ise oskaks:)

    Kõike head su perele seal mõnusas soojas kliimas ja eks ma tulen nüüd siia edaspidi veel plärama!:D

    Adios!

    Like

  2. yavanna111 says:

    Oo, kui äge! Ma vaatasin just täna või eile statistikat ja mõtlesin isekeskis, et kes küll Saksamaalt blogi loeb 😀 Nii et tule plära jah, muidu vahel tekib kirjutades selline tunne, et olen miskine hullumeelne, kes siin omaette nagu seinaga räägib 😀 Kuigi jah, ma ise olen ka pigem vaikne blogilugeja, vahel harva ütlen midagi sekka 😀 Lähen kohe teie blogi ka uudistama, päris huvitav vahelduseks midagi meeste vaatenurgast ka lugeda, muidu ainult naised ju lobisevad!
    Me oleme siin alla 2 aasta olnud, no ja sealt veel maksud maha, ehk siis vahepeal olime Eestis (mõned kuud enne ja pärast sünnitust). Artjom on siin giid ja õpib lisaks usinalt flamencokitarri, noh nii palju kui minu ja laste kõrvalt võimalik on 😀 Aga hisp keelega mul väga kiita ei ole, Eestis käisin kunagi algtaseme kursustel ja kodus olid telkus hisp kanalid, netis ka olen neid interaktiivseid programme teinud, aga suhtlustasemest väga edasi see asi ei arene, sest lastega kodus, poes ja mänguplatsil väga midagi juurde ju ei tule 😀 Peaks vist rohkem multikaid vaatama 😀
    ¡Hasta luego!

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s