Nagu näha, siis on blogis juba kuu aega praktiliselt ainult tuul puhunud. Seekordne kolimine on kuidagi eriti raske, eriti kui samal ajal tuleb veel muude asjadega tegeleda ja lapsed haiged ja ise haige jne. Danielil läheb siin uues kohas juba teine haigusering ja meie Aleksandriga köhime nagu hobused. Terve viimane nädal püsin ma vist ainult ibumaxi abil elus, umbes nii, et hommikul olen täielik zombi ja ei suuda ennast liigutadagi, aga kui tablett mingi aja pärast mõjuma hakkab, siis suudan ikka jälle toimetama hakata.

Meil saab esmaspäeval siin juba 3 nädalat täis ja vana korter on kenasti üle antud, aga päris kolitud veel ikka ei ole. Üleeile sai alles lastetuba “valmis”. Seal läks nii kaua, sest värvisin riiuli, kirjutuslaua ja kaks öökappi üle. Ma ei teagi, kas olen mina nii pirtsuks muutunud, või on omanik poolpime, aga neid ei kannatanud mu meelest päevavalguses vaadatagi… Loomulikult asusin ma suure hurraaga värvima ja mõtlesin alles pärast, et oleks võinud ju enne pilti ka teha. Ühe klõpsu siis tegin kiiresti poole töö pealt, kui küljed juba värvitud olid. Lõpptulemus on selline, et kahest öökapist meisterdasin sellise kummutilaadse värgi.

Kasutasin neid paljuräägitud Annie Sloan kriitvärve, millega ei ole pinna eelnev töötlus vajalik ja isegi minusugune võhik peaks hakkama saama. No enamvähem õnnestus, aga kuna mul oli kiire ja 4 asja korraga värvida, siis oleks muidugi kõvasti paremini ka saanud. Ah, mis seal ikka, käsitöö ja natuke retro ja kulunud look! Mulle endale tegelikult meeldibki, et kohati värv alt läbi kumab. Kapinupud ostsin ka uued, et ikka rohkem andaluusia-hõngu koju saada 🙂 Ja kuna ägedamat kooslust, kui valge+türkiis-sinine/mereroheline pole, siis on sahtlid kirjutuslaua näitel seestpoolt sellised:

Seinariiul küll mingi vaatamisväärsus ei ole, aga kuna tööd ja vaeva võttis, siis näitan teda ka:

Ühesõnaga, peale kogu seda värvimist tuli veel kõik üle vahatada ja oligi valmis. Ainult et terve põrand oli ikka veel autosid ja mänguasjakaste-karpe täis, nii et pidime veel väikese tripi Ikeasse ka tegema ja ühe “ruudulise kallaxi” ostma.

Ja nüüd ongi valmis!

Aga ülejäänud elamisest rääkides, siis külalistetoaga on ühelpool, kardin ainult veel puudu. Köögi ja elutoaga on ka enamvähem korras, pildid veel seina panemata ja nipet-näpet teha. Laoruum/Artjomi helistuudio vajab natuke tööd ja aega, aga sellega ei ole otseselt kiiret. Aga magamistuba on praegu üks kottide-karpide hunnik. Seal on kaks vana vineerist riidekappi, mida ma tahtsin samamoodi üle võõbata, aga see on siiani veel pooleli. Jõudu mulle!