Ühel ilusal õhtul, kui peale pikka ranna- ja muu tralli päeva koju jõudsime, jooksid lapsed rõõmsalt vanni. Aga ootasime mis me ootasime, vesi soojaks ei läinud. See masin, mis gaasiga vett kütab, oli otsad andnud. Meil on siin üldse kogu värk ja tehnika iidvana. Korteri perenaine väidab küll alati iga asja kohta, et väga uus ja heas korras, aga kuna ta on mu meelest ise kuskil 100-aastane, siis küllap tema jaoks tundubki kõik uus ja moodne. Nt pesumasin on mõlkis ja hüppab ringi + osad nupud kiiluvad sisse kinni ja neid peab noaga lahti urgitsema. Ahju ei saa kasutada, sest tihend on läbi põlenud, kõrvalt on isegi kapiuksed kergelt põlenud + sellelt rattalt, mida keerates programmi saab valida, on kõik nii maha kulunud, et pole aimugi, kus mis asub. Osad funktsioonid ei tööta ka… Sellegipoolest väidab omanik, et ahi on jumala uus ja hea, ja et seal ukse vahel ei peagi mingit tihendit olema. WC-d on ka iidvanad ja otsi andmas. Ühes lasi nt pott läbi (põrandale) ja ta vahetas selle lõpuks uue vastu (kusjuures imekombel ei ostnudki seda kuskilt antikvariaadist, vaid täitsa uus ja normaalne sai). Aga teises tilgub vesi non-stop poti sisse ja sellega ei taheta midagi ette võtta. Minul nt oleks piinlik sellises korras korterit kellelegi välja üürida. Aga tagasi gaasi juurde tulles – pidime siis jälle end kokku võtma ja talle helistama, sest sooja vett on ju siiski vaja. Ja nagu arvata oligi, siis ei saatnud ta lihtsalt remondimeest, vaid tuli ise ka ikka asja üle kontrollima. Elu raskeimad kaks tundi mu elus, ma ütlen! Sünnitus on ka selle kõrval köömes. Nimelt on meie korteriomanik sellist sorti inimene, kes on terve oma elu olnud rikas kõrgklassi-daam ja kellega on väga raske suhelda. Kõik teised omanikud siin on meil olnud tavalised inimesed, sõbralikud ja abivalmid. Tema aga oleks nagu kuskilt ilukirjandusest välja karanud krahvinna, kelle jaoks on kõik inimesed ebameeldivad ja kellel jooksevad teenrid ees ja taga. Ilma naljata! Iga firma kohta, millega ta suhtleb, on tal ainult halbu sõnu. Ei meeldinud talle ei torumees, ei elektrifirma ega nüüd ka see gaasiaparaadi firma. Ole siis sellise inimesega mitu tundi koos ja proovi viisakat vestlust arendada. Ma juba kujutan ette, kuidas ta pärast kellelegi räägib, millised ebameeldivad matsid me oleme, lapsed jooksevad toas paljajalu trussikute väel ringi (õnneks pidasid nad ennast vähemalt üsna viisakalt ja armsalt üleval, kui mitte arvestada, et Daniel tuli oma potiga elutuppa seltskonda pissile) Aga isegi Tolmu, kes muidu külalisi ei karda, on alati tema tulles esialgu diivani all peidus ja julgeb alles lõpus ettevaatlikult hiilima tulla. Hmmm, äkki on ta proua Draakula?

Aga olgu selle pliidi ja vetsupotiga kuidas on, vähemalt sooja vee saime tagasi.