Viimased u 10 päeva on mul täitsa muinasjutu-elu olnud. Elan siin koos hunniku meestega nagu Lumivalguke (üks on tegelikult seitsmest puudu) ja koristan päevad läbi nagu Tuhkatriinu 😉
Ühtlasi olen saanud tunda, kuidas oleks elu 4 väikese vanusevahega lapsega. Kerge ta igatahes ei ole, au ja kiitus kuue sidruni blogi Liivile! Mul ei ole igatahes plaanis järgi teha, ma ei saaks hakkama:D Aga praegu on meil esindatud vanused 2, 4, 6 ja 7. Kõik poisid! Tegelikult on nad väga tublid, saavad päris hästi läbi ja minul on täitsa tore ja põnev vaadata, kuidas Aleksandr suhtleb eesti keeles ka kellegi teisega peale minu. Täiskasvanud külalistega on ta ju alati väga sõnaaher olnud, aga lastega jätkub juttu rohkem kui küll! Ühel õhtul õpetas teistele poistele isegi hispaania keelt. Ja Daniel käib ka ringi ja muudkui hüüab kavala häälega: “Kenneth!”
Quatro rubios
Igatahes ma ei uskunudki, et Aleksandril kellegagi peale Anita või Diana nii kenasti klappima hakkaks. Rääkis meile viimasel ajal pidevalt, et ei taha kooli minna ja et talle meeldib ainult kodus Danieliga mängida. Aga nüüd möllavad-hullavad kolmekesi ja Danieliga mängimine ei tundu enam sugugi nii põnev 😀 Ja ühes koolis käivad ka, nii et teistega koos on hommikuti kodust välja astumine ikka tükk maad lõbusam!
