Oeh, milline perfektne päev täna oli!
Esiteks skoorisin ma möödaminnes kaltsukast halli mantli. Juba mitu kuud käin ja piilun, et äkki leian mõne, sest mul on 3 (!!!) rohelist, aga mitte ühtegi neutraalsemat. Ja hopaa – seal ta oligi, ideaalselt istuv ja juba mulle iseloomulikult kassikarvu ka täis 😉 Ja ainult 9 euri 🙂 Viisin ta ruttu koju ära ja asusin uuesti teele.
Teises kaltsus vaatasid mulle juba uksepealt vastu üliägedad beezid boho saapad! Need said 6 euri vastu vahetatud.
Kõndisin siis saapakott näpus lõpuks linnapeale asjatoimetusi ajama. Õnneks oli mul nutti hommikul õhemalt riidesse panna, sest ilm muutus aina kuumemaks ja kuumemaks. Jaanuari keskel 20 kraadi – vahel ikka juhtub, aga selline õnn ei ole sugugi iseenesestmõistetav. Tavaliselt, kui keskpäeval viskabki 18 peale välja, on tuul ikka jäiselt külm… Täna aga ohkasin iga tuuleiili peale õnnelikult, et nii mõnusalt soe! Taevas ei olnud pilvekübetki. Kui vaid terve talv selline oleks…!
Lõpuks jõudsin koju ning mind ootas ees järgmine armas üllatus – Karin oli mulle hõõgveinisegu saatnud! Mmmmmm…
Ja kui tööd hakkasin tegema, vaatas postkastist vastu e-mail kauaoodatud raamatulepinguga. Juuhuu! Nii et sellega on nüüd ka täitsa ametlik 🙂
Siis helistasime veel maaklerile, et stuudiopind rentida. Käisime millalgi detsembris ühte vaatamas ja ta oli mul siiani ikka endiselt südamel. Nii et otsustasime, et kui ta on meile määratud, siis on veel alles, ja kui ei ole, siis mis seal ikka, las minna see stuudioplaan. No ja oligi alles…
Ja nüüd mõtlevad kõik, et enam paremaks ei saa minna, eksole.
Jalutasime õhtul lastega kung-fu trenni poole ja arutasime Artjomiga, et peame nüüd edaspidi prügikastide ümbrustel silma peal hoidma – aeg-ajalt tuuakse igast ägedat mööblit ja asju sinna, et kellele meeldib, võtku aga endale. Ja meil kuluks stuudiosse ju üht-teist ägedat ära küll… Ja mis tunni pärast juhtus – esimese prügikasti kõrval trennist tagasi kodu poole tulles seisid üliägedad kiiktoolid. Vau! Kujutan juba ette, kuidas ma selle puitosa valgeks värvin 😛 Siiani olen ma ise see olnud, kes oma vanu asju prügikasti kõrvale viib, nii et nüüd saime midagi tagasi ka 😀
Nüüd ajasid kiiktooli isu peale! Kui pisike olin, siis vanaema juures oli ja ma nii armastasin seda. Peale selle postituse lugemist mõtlen, et küll oleks kiiktoolis jälle tore..
MeeldibMeeldib
No tuleb ainult soovida ja sulle antakse 😛 😀
MeeldibLiked by 1 person
Pingback: Kuidas eriti säästlikult fotostuudiot kujundada | Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis