Señora, kuhu lähete?

Alles see oli kolm päeva tagasi, kui kirjutasin, et Hispaanias 5600 nakatunut ja see tundus NIIII palju. Noh, nüüd on juba üle 11 000. Niipalju siis sellest lootusest, et üle 10 000 ei lähe. Kuigi, need on kõigest numbrid. Kes teab, mis see PÄRIS seis on. Venemaal on muidugi tore – pole andmeid, pole probleemi. Mulle tundub, et Eesti tahab vist ka šnitti võtta sellest nüüd natuke?

See esialgne paanika ja kaos on meil siin igatahes mööda läinud. Jube palju meetmeid on ka selle paari päeva jooksul kasutusele võetud. Nagu eeldada oligi, tuli täielik karantiin ja liikumiskeeld ka. Loomulikult võib minna poodi ja apteeki jne, aga niisama jalutada või jooksmas käia vms mitte. Ja poodi ei tohi mitmekesi pere/sõpradega minna, ainult üksi.

Kogu see koroonakriis tuli muidugi jube kehval ajal, meil oli just hiljuti poekäru katki läinud ja uut polnud veel jõudnud osta. Ja nüüd on ju hiinakad üldse kinni. Ehk siis juba enne kriisi oli meil pidevalt toit otsakorral, nii et ei mingeid suuremaid varusid kodus.

Mõtlesin, et teen nädalavahetusel poest kojuveoga tellimuse, aga selgus, et nad hetkel enam seda teenust ei paku, sest ei saa kliendile toodete olemasolu garanteerida. Fail noh. Mul olid kõik kaardid selle võimaluse peale pandud ju. Nii et tuli ikka ise minna. Artjom käis eile õhtul tund enne poe sulgemist ja olukord oli üsna nukker, pooled letid olid päeva jooksul tühjaks ostetud. Ma läksin siis täna uuele katsele. Esimest korda karantiiniajal välja kusjuures 🙂 Seljakott selga ja rõõmsalt minekule. Mõnus tühi linn. Lähim Mercadona on u 20 min jalutuskäigu kaugusel. Teisel pool mäge nägin juba kaugelt politseiautot otse mu trajektoori peal seismas. Paganama tuul puhus just vastu mulle ka, nii et silmad jooksid juba vett, just ideaalne aeg neil autoaken alla kerida ja küsida, et kuhu ma siis lähen kah… Lihtsast vastusest kusjuures ei piisanud, pidin seletama, et miks nii kaugele ja et see on tõesti lähim Merks. Mine siis ruttu, ütlesid nad ja viipasid mu minema. Kõhe hakkas küll igatahes.

Vähemalt vedas, et ma neid sõjaväedžiipe ei näinud, kust valjuhäälditega teavitatakse, et kõik püsigu kodus. Artjom eile nägi.  Põnevad ajad noh.

Ahjaa, trahv põhjuseta kodust välja tulemise eest on 601- 30 000 eur või kuni aasta vanglas. Trahve on paari päeva jooksul juba kümnete kaupa tehtud ja üks sportiv noormees viidi kinnimajja ka, peale seda kui ta vastas, et teda ei huvita, teeb mis tahab ja lisaks sellele näitas veel politseile tagumikku ka.

Aga poes õnneks oli vähe rahvast. Eks ma olin kaval ka läksin just sellel kellaajal, kui hispaanlased tavaliselt lõunat söövad. Kaupa ka täitsa jagus. Millest oli puudus: kiirnuudleid ei olnud, veiniosakond oli peaaegu tühi, krõpsuriiul samuti. Aaa, ja vetsupaberit tundus ka paar viimast pakki olevat (ma lähemalt ei uurinud, kuna meil veel jagub ja pole viitsimist käe otsas niisama mõttetut kaupa koju vedada, ega ma mingi Rambo ei ole)

Kodutee möödus intsidentideta, kui välja arvata, et korra kuulsin kusagil kõrvaltänaval kedagi “käed üles!” hüüdmas ja poole tee peal ühel kõrvalisemal tänaval, kui keegi väheke kaltsakama välimusega noormees minust 10 m tagapool kõndis, tuli hirm, et äkki ta varastab mu veinid-saiad ära 😀

Nüüd siin mõtlen, et hakka või tõesti vetsupaberit sööma, sest rohkem nagu poodi ei tahagi minna…

paber

This entry was posted in Malaga, Minu Hispaania and tagged . Bookmark the permalink.

4 Responses to Señora, kuhu lähete?

  1. Ma ehmusin kohe ära selle “niisama jalutada või jooksmas käia vms mitte” peale. Meil Saksimaal on ka alates tänasest liikumiskeeld (lõpuks ometi!), aga ma tahan ikka jooksmas käia. Lisaks kõigele muule aitab see ju terve püsida! Nii et kontrollisin järgi: meil on lubatud käia toidupoes, arsti juures jne, koeraga jalutamas ja üksi vabas looduses sporti teha. Huuh! Nii et võin ikka jooksma minna.

    Like

    • Mar says:

      Veab 🙂 Siin on nad sportijate peale eriti maiad, neist on ju kaugelt ära näha, et pole vist ilmselt toidupoodi minek…

      Like

      • Tobe. Sportlased peaks ju need olema, kes haiguse kergemini üle elavad ja vähem meditsiinisektorit koormavad. Aga eks nad kardavad vist ikka seda, et inimesed ei oska üksi jääda jooksmise ajal. Saavad kuskil metsatuka all kokku ja kallistavad. Kui kaks sakslast metsatuka all kokku saavad, siis üks uriseb ja teine ütleb “jawohl” 😀 Keegi ei kallista.

        Like

      • Mar says:

        Siin läheks kogu hispaania siis kohe “sportima” kui oleks lubatud 😀

        Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s