Publiku tungival nõudmisel jagan natuke seda infot ka, et millised peaksid need esimesed sammud paberimajanduse korda saamiseks olema, millisest otsast seda NIE, elukoha, pangakonto tegemise jne pusa harutama hakata. Ikkagi pea 8 aastat kogemust, mis ma neist saladustest ikka ainult endale hoian, eks!
Ehk siis: milliseid dokumente on Hispaanias elades vaja ja mis järjekorras neid teha?
Aga. Nb! Väga tähtis! Disclaimer! Tähelepanu! Ära võta siinkirjutatut puhta kullana, sest tegu on ju siiski Hispaaniaga. See on kõigest meie näide, kõik sõltub tegelikult sajast erinevast faktorist – asukohast, ajahetkest, klienditeenindajast ning tema tujust, sellest kui hästi end hispaania keeles väljendada ja lisaküsimusi küsida suudad, tuulesuunast, kuuseisust, sellest, kas seadused on muutunud või kas just selles ametiasutuses ollakse või ei olda kursis muudatustega, sellest kas ametnik tuli just hommikuselt kohviringilt kolleegidega või hakkab kell lõuna-aja poole kukkuma jne.
Just sel põhjusel ma neid nõuandeid väga jagada pole tahtnudki, sest ühtset reeglit pole olemas, olen korduvalt näinud, et inimestel on tohutult erinev kogemus asjaajamisel. Mõni saab mingi paberi nagu niuhi kätte, teine peab sama paberi jaoks kümme erinevat tõendit ja nende koopiat esitama.

1. Aga alustame algusest – kõige tähtsam otsus ja esimene samm on tegelikult hoopis piirkonna valik, number üks top-küsimus ongi kolimisplaani pidavatel inimestel alati, et milline asukoht oleks see kõige-kõige parem. Ja vot juba siin jään ma vastuse võlgu. Hispaania on ju tohutult suur ja mitmekülgne, mtmenäoline, mitmetahuline. Nii looduse, kultuuri kui inimeste poolest. Ja igal siia tuleval kliimapagulasel on ilmselgelt oma spetsiifilised eelistused ja ootused. Kes otsib vaikset, rahulikku ja puhast omaetteolemise kohta, kes melu ja actionit, kes kõige heledamat rannaliiva või just seda kõige soojemat veetemperatuuri, kes mingit kindlat kultuuri-aspekti, kes korralikku autentset külaelu, kes glamuuri. Üks otsib flaemencot, teine ägedat surfielamust, kolmas äritegemisvõimalusi, neljas hoopis piirkonda, kus piisaks hakkama saamiseks ja palmi all vedelemiseks ka ainult inglise keelest. Üks tahab, et ümberringi oleks võimalikult palju teisi eestlasi, teine ei taha rahvuskaaslasi nähagi. Jne. Ilmselgelt pole kõigile seda ühte ja ainukest universaalset soovitust võimalik anda.
Seega, mina soovitan soojalt võtta paar nädalat või lausa paar kuud, et ringi reisida ja see oma õige ja ideaalne koht ise üles leida. Siis ei juhtu, et satud kuskile, kus pidevalt kõik häirib ja suunurgad virilaks kisuvad. Näiteks Málaga, mis minu jaoks on täielik maapealne paradiis ja mida ma siin blogis ja raamatus ja mujalgi olen nii palju kiitnud, sobibki tegelikult pigem sellisele minusugusele kiiksuga inimesele ja andaluusiafännile, enamus normaalseid eestlasi eelistavad hoopis teisi kohti, mis ei oleks Eestist tulles kohe nii kontrastselt erinevad… noh et ei tuleks kultuurišokki. Kas teate, et kuigi tegu on Tallinnast suurema linnaga, siis Málagas elab kõigest alla 10 eestlase (ja neist moodustab kah poole mu enda pere). Nii et jah, ei ole see sugugi kolimiseks eestlaste lemmiksihtpunkt. Reisimiseks küll, jah, sest siia tuleb ju Eestist Air Balticu otselend ja üleüldse on siinkandis väga põnev ringi reisida.

Perega kolides tasub ka keeleküsimusele mõelda. Näiteks tuleb lastel Kataloonias lisaks hispaania keelele ka katalaani keel selgeks saada. Andaluusias tuleb aga ära harjuda siinse murrakuga, mis pole üldsegi mitte selline selge ja arusaadav nagu Madriidi või keeltekooli-hispaania keel, vaid kiire, ilma sõnalõppudeta ja vajab seda poolelt sõnalt mõistmist.
Aga ok, kui asukoht valitud, saab edasi mõelda sellele, mis dokumente vaja on ning kuidas neid saada. Mis sõltub loomulikult ka väga suurel määral sellest, kuhu piirkonda end elama sättisid…
2. Esimene elutähtis asi on NIE number ehk välismaalase ID-number. Ilma selleta oled lihtsalt turist ega saa midagi eriti olulist elamiseks vajalikku teha.
NIE jaoks tuleb kohalikus extranjerías omale aeg ehk cita panna. Mõned ankeedid täita, oma passid ja nende koopiad esitada, väike riigilõivuke maksta ja umbes nädala pärast saab paberi kätte. Vaja on:
- Ankeet EX-15 (saab kohapealt või netist) ja selle koopia
- Passi originaal ja koopia
- Riigilõivu tasumise koopia (9,64 €) – saab samuti kohapealt või netist
- N.B. Kui taotled lapsele NIEt, peab laps ise ka kaasas olema.
Esialgu antakse see number tavalisel valgel paberil väljaprindituna ja paber kehtib kolm kuud. Samas on see number ise eluks ajaks ega muutu (või noh, kui lõpuks hispaania kodakondsuse otsustad teha, siis saad NIE asemel lõpuks DNI ja NIE number enam ei kehti), seega saab enamasti (aga mitte alati!) ka aegunud paberiga lihtsamad asjad ära aetud. See valge paber pole ei elamisluba, residentsust tõendav dokument ega midagi sellist, see on number, millega saab vajadusel Hispaanias lihtsamaid toiminguid teha (kinnisvara või auto osta, pangakonto avada jne) ega anna siin tegelikult mingeid muid õigusi, oled endiselt Eesti elanik ja resident, kes siin lihtsalt läbisõidul.
Edaspidi on variant (ja tegelikult kohustus) see valge paber asendada rohelise paber-kaardikesega, aga selle jaoks peab juba olema olemas kas kohalik tööleping või pangakontol piisaval palju pappi + tervisekindlustus (ikka kohalik, Eesti haigekassat ei arvestata). See roheline paberikene on sertifikaat, et oled Hispaania resident ja Euroopa Liidu liikmetel tollest piisabki, meie ei saa mingit plastik id-kaarti ehk TIE-t teha, nagu teised “välismaalased”. Kehtib koos passiga. Ja kehtib viis aastat. Täpsemalt on siis selle rohelise sertifikaadi (ehk siin maakeeli rohelise NIE) jaoks vaja:
- EX-18 ankeet + selle koopia
- Pass ja selle koopia
- Riigilõivu tasumise ankeet
- tööleping + alta de seguridad social VÕI piisavalt raha pangakontol (selline summa nagu 5000 eur näiteks on läbi käinud) + tasuline tervisekindlustus.
P.S. Kui oled üle viie aasta ametlikult Hispaanias elanud, saad juba selle rohelise sertifikaadi tähtajatut varianti ka taotlema minna. (ikka samad paberid ja nõudmised: EX-18, riigilõiv (12 eur oli viimati), dokumendid ja koopiad ja töötamine jne. Meie puhul nt saime tervele perele tehtud ja piisas, et üks pere liige on autónomo ehk FIEna tegutsev)
3. Kui plaanid tööle minna, on kindlasti vaja teha número de seguridad social. Vahel saab selle lihtsalt NIEga, vahel küsitakse juba töölepingut ka näha, olen mõlemaid variante kuulnud. Ilmselt läbirääkimise küsimus jälle.
Kui oled selle seguridad social numbri kätte saanud ja tööle ka juba läinud, ehk et on “alta” ka sellele numbrile antud, siis saad sinna punkt kahe juurde tagasi pöörduda ja rõõmsalt seda rohelist nie-kaardikest tegema minna.
P.S. Kui üks pereliige töötab, saavad teised ka selle sotsiaalkindlustusnumbri. Aga mitte automaatselt muidugi, ikka tuleb kohale minna ja paberid esitada. Siinkohal oleks tark võtta Eesti perekonnaseisuuametist kaasa laste sünnitunnistuste + abielutõendi rahvusvahelise variandid, millega saab edukalt kõik toimingud ära ajada, ei ole tegelikult vaja mingit hispaaniakeelset tõlget neile dokumentidele tegema hakata.
4. Järgmine samm – kohalik pangakonto. Mul on üsna mitme erineva pangaga kogemused ja kuskil pole probleeme konto tegemisega olnud. Samas olen ma mitmelt poolt kuulnud, et inimestel on sellega raskusi olnud. Nii et võta siis kinni.
Aga arvestada tasub seda, et kui kontole ei laeku iga kuu regulaarselt raha, siis on pangatasud suuremad, mõnes kohas lausa 20-30 eur trimestris. Teiseks tuleb arvestada, et pank tahab teada, kust raha tuleb, ehk siis näiteks töölepingut, et välistada rahapesu.
5. Eluase leitud? Parimad kohad otsimiseks on:
- milanuncios.com
- idealista.com
- fotocasa.es
Paned aga filtritega sobivad piirkonnad, hinnad, tubade arvu jne paika ja voilá. Võin ka aidata otsida, aga kuna ma olen seda korduvalt lahkelt heast südamest teinud ja see otsimine/helistamine on ikka suht ajakulukas, siis tasuta niisama sõbramehepoolest enam lihtsalt ei viitsi, elu on liiga kiire selleks 😛
Korterite puhul olen ma vist kunagi isegi kirjutanud, millele tasub tähelepanu pöörata, aga lisan veel, et tasub aega ja kannatust varuda. Ja paberid korda, praegusel ajal on üsna kindel laks, et üürimiseks tuleb põhjalikult oma maksevõime ära tõestada. Mõnel pool on olnud võimalik kohaliku töölepingu või kohaliku panga aval bancario (mida on pea sama raske kui kodulaenu saada) puudumisel lihtsalt suurem osa, nt pool aastat ette maksta. Sel juhul tasub loomulikult läbi maakleri asju ajada, et mingi scami sisse ei satuks. Kui kohe ÜLDSE ei õnnestu elamist saada ja oma maksevõimet tõendada, siis on talvisel ajal variandiks mõne airbnb omanikuga kokkuleppele saada.
6. Kui pesake leitud, on vaja internetti. Pakkujaid on palju, kõik on kallid ja kõiki kirutakse ka. Orange tüübid paigaldavad nt kiirelt ära ja muidu on ka kvaliteetne teenus, ikkagi suurfirma, Olivenet nt on odavam, aga peab pikalt seda netipanekut ootama. Meil on hetkel kodus üks ja fotostuudios teine, aga mõlemiga üldjuhul siiski rahul ja pole plaanis vahetada. Aga neid teenusepakkujaid on veel, Movistar, Pepephone jne
Enamus kohtades tuleb üürnikuks saades ka elekter, gaas ja vesi oma nimele teha. Lähed vutt-vutt kontorisse ja ametnik aitab, või teed netis, kui piisavalt hästi keelt valdad.
P.S. Kõik arved, internett, elekter, vesi, gaas jne lähevad Hispaanias üldjuhul otsekorraldusega arvelt maha, sellepärast on ka kohalik pank must-have. Selline iga kuu ise “käsitsi” maksmise variant võib ka mõnelpool isegi olemas olla, aga maksab rohkem ja vaadatakse väga viltu teenusepakkuja poolt.
7. Sissekirjutus ehk empadronamiento. Vaja nt selleks, et lapsed kooli panna, et kohalikku centro saludi (a la perearstikeskusesse) registreerida jne. Vaja läheb:
- üürileping
- korteriomanku DNI koopia
- passid ja NIEd ja nende koopiad
P.S. Sissekirjutuse kätte saamine võib mitu nädalat aega võtta.
8. Tarjeta sanitaria ehk haigekassakaart. Sammud aga selle numero de seguridad social paberiga oma elukohajärgsesse Centro Saludi ja võtad end arvele. Ja millalgi saab juba haigekassakaardi ka (äkki saadavad postiga koju pärast? ei mäletagi enam)
9. Lapsed vaja kooli ja lasteaeda panna? Well, see on pikem jutt. Aga proovin paari sõnaga kokku võtta. Alla 3-aastased käivad lasteaias (guarderia), aga see on suht kulukas, ma ütleks. Kolme kuni viie aastased käivad koolis, või siis täpsemalt nö eelkoolis ehk kooli infantil-astmes. Kuueselt minnakse esimesse klassi. Enamus koolides kuulub see infantil ja primaria (kuuenda klassini) ühe asutuse alla. Noh, et kolmeselt hakkab käima, ja 9 aastat hiljem ehk kuuenda klassi lõpus lõpetab ära. Edasi tuleb järgmine aste ehk secundaria, aga kuna minu omad alles primarias, siis ma ei hakka omale veel siiani tundmatust maast targutama.
See infantil osa ei ole tegelikult kohustuslik, aga ma pole veel MITTE ÜHTEGI hispaanlast kohanud, kelle laps seal ei oleks käinud.
Ja riigikoolid on loomulikult tasuta, kaasa arvatud see eelkooli-osa. Koolidest olen ma ka korduvalt juba varemgi kirjutanud, paar kuud tagasi isegi, nii et kui huvi, otsi üles.
P:S. Koolikoha saamisel arvestatakse elukohaga (empadronamiento!), ehk siis kodule lähimasse kooli on lihtsam sisse saada. Järgmise kooliaasta pabereid antakse uute õpilaste puhul sisse märtsis, vanadel õpilastel mai lõpp/juuni algus. Juhul kui koolis on vabu kohti, saab kooliaasta kestel samuti lapse kooli panna, lihtsalt ei pruugi enam sinna saada, kuhu eelistaks.
Vot nii! Kui oled siiani jõudnud ja kõik need eelnevad asjad ära teinud, siis väga tubli ja ega mul sulle rohkem midagi muud soovitada polegi.
Ok, paar tippi veel:
!!! Keeleõppeks soovitan soojalt kohalikke keeltekoole, Málagas nt EOI Malaga ehk Escuela Oficial de Idiomas de Malaga, kus on nii pooleaastaseid kui aastaseid keelekursusi ja üliodavad hinnad (umbes 75 eur aastas). Vastuvõtt järgmisteks kursusteks toimub paar korda aastas ja lisaks hispaania keelele on palju muid põnevaid keeli ka valikus. P.S. Keeltekool on mõeldud täiskasvanutele.
!!! Eesti numbrimärgiga autoga ei ole tegelikult pikemaks ajaks mõtet tulla, sest tekib kohustus Hispaania number panna, aga see on sigakallis. Lihtsam on juba kohapealt auto osta.
!!! Rendiaotot valides soovitan Centaurot. Ei ole sponsoreeritud reklaam 😀 Lihtsalt olen aja jooksul nii palju erinevaid firmasid läbi proovinud ja see on tõesti kõige normimate tingimustega, heade hindadega jne. Alati on väga hästi sujunud kõik.

Nonii hea lugeja, kui said siit postitusest head nõu või uut infot, vajuta aga julgelt seda like-nuppu. Ning kui Sul on millegagi hoopis teistsugune kogemus, jaga seda kommentaarides, et teised info otsijad samuti kurssi viia 🙂
P.S. Kas “Minu Hispaania” juba läbi loetud? Hiljuti kirjutasin paar rida oma hispaaniateemaliste lugemissoovitustega ka: LINK

Tänan Marju, suurepärane postitus.
MeeldibMeeldib
Tuttavate kogemused- kui on plaanis mingid kinnisvaratehingud, palgake jurist. Näitlikult- 1000 eur tasuda tundus kallis, aga sama koonerdaja on ise tunnistanud, et sai mitme tuhandega “vastu pükse”. Ja see ei olnud mingi metsast tulnud tüüp, vaid Eestis-Soomes täitsa ise tegija. Maie
MeeldibMeeldib
Pingback: Hispaaniasse pakku | Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis