D: “Issi, sul on nii karvased jalad, sa oled ahv!”

A: “Ja sina oled siis väike ahvipojake?”

D: “Mkmm, mina olen hamster”

Võiks ju küll mõelda, et suures linnas elades on privaatsus ja värki, aga mkmm. Tuleb välja, et isegi 600 000 inimest on külake. Artjomile tuli eile ühel üritusel, kus ta pildistas, üks naine rääkima, et ooo, nii tore näha, ma ju tean sind! Sa läksid iga päev minust natuke eespool lastega kooli poole Granada tänavalt, alguses oli väiksem laps kukil, paar aastat hiljem juba kõndis ise. Mõõtsin teie järgi kella, kui olite eespool näha, teadsin, et jess, ei hiline täna tööle. Ja kui teid polnud, hakkasin kohe muretsema, et ai-ai, nüüd jään vist küll hiljaks.

Artjom polnud kunagi seda naist näinud. Aga tal on üsna tihti seda, et keegi tuleb rõõmsalt tervitama, et “kuidas läheb, ammu pole näinud!” ja tal pole aimugi kes see on ja kust nad peaks üksteist teadma. Ja tegelikult on tal suht hea nime- ja näomälu, eriti minuga võrreldes.

Minul seda muret endiselt ei ole, et keegi tuleks ja ma ära ei tunne. Ma lihtsalt ei suhtle inimestega noh! Mõnikord jah, tänaval jutustan mõne endise naabriga või paar sõna laste koolikaaslaste vanematega, a no ma ikka tean, kes nad on. Aga! Juuhuu, on imetlluke võimalus, et lähen sügisest jälle keeltekooli ja pean taaskord sotsiaalseks hakkama. Pisi-pisi-tilluke võimalus. Mul ei olnud selline samm üldse plaanis tegelikult, aga keegi jagas, et keeltekoolis on praegu järgmise õppeaasta sisseastumine ja jäin omakeskis juurdlema, et mis tasemesse ma peaksin minema, kui tahaksin minna. 2-3 aastat tagasi tegin seal B1 kursuse läbi ja kuigi väga tore oli, tundsin lõppkokkuvõttes, et oleksin pidanud mingi kõrgema taseme ikka võtma, eksamid läksid liiga hästi. Sealt edasi on kaks aastat B2 kursust. Et kas peaksin lihtsalt sellest B2 esimesest astmest üle hüppama ja B2-2 minema? Tundub ka kuidagi liiga aja raiskamisena… Ja siis mõtlesingi, et vot, kui saaks hoopis kaks astet üle hüpata ja kohe C1 minna, siis võibolla oleks motti see kooliminekusamm jälle ette võtta. Selleks, et lambist mingile suva tasemele õppima minna, tuleb test teha. Kui ei saa läbi, tuleb mingil kergemal tasemel proovida. Tegin testi ära. Suht kirves oli jah, olin kindel, et ei saa läbi. Ja siis mõned tunnid hiljem tuli meilile vastus, et test edukalt läbitud ja võin C1-le kandideerida. Vist hüüatasin isegi kõva häälega seda kirja lugedes, et “whaaaaat???” 6 vaba kohta on neil sellele tasemele. Huvitav, palju avaldusi tuleb? Ja mille järgi otsustatakase, tulevad mingid sisseastumisvoorud? Et siis sellised lood, ise olen igatahes põnevil! Samas natuke nagu ei taha ka, sest esiteks, pole seda aega niigi üldse üle, ja ma mäletan veel liigagi hästi eelmisest korrast, kui tüütu oli neid mingeid mõttetuid tekste ja kirju kokku kirjutada ja ajuvabasid dialooge arendada. Kool noh! Too old for this shit! Pärast viskan vist ikka kulli ja kirja…

Aaa, ja kui ma juba siia kirjutama sattusin, siis lasen aga edasi (sel nädalal olen meister kõige muu kui töö tegemises…pildid töötlemata, kirjadele vastamata… isegi trenni tegin, peaasi et olulisi asju ei peaks tegema… aga küll homme!)

Ehk siis rubriik nimega koroonauudised. Estado de alarma sai nüüd nädalake tagasi läbi ja sellega seoses on Hispaanias palju uut. Esiteks lubatakse üle mingi poole aasta jälle riigisiseselt reisida. Umbes nädalake tagasi võis siin juba andaluusiasiseselt ka ringi trippida, aga nüüd siis kogu riik valla. Kõik, kes pole juba kuid oma teistes piirkondades elavaid perekondi näinud, saavad minna.

Teiseks ei ole enam öörahu. Ma ei tea, kas ma olen juba liiga vana, aga üldse ei tundnud puudust sellest, et peale 23.00 ka õues olla saaks. Mul on hommikuti 6.55 äratus, nii et kell 23 ma juba magan nagunii. Ainuke vahe on nüüd see, et öörahu ajal jäi 23st tänaval ka vaikseks, ei inimesi, ei autosid. Nüüd vuravad ööläbi ringi ja kambad ka lällavad nädalavahetuseti akna all. Aga ilmselt kui lastel juuni lõpus kool läbi saab ja suvised kuumad ajad käes, läheme ka öisema elu peale üle, nii et las ta siis olla…

Mingid muud pisiasjad ka inimeste arvude ja täituvuse osas, aga ei midagi põnevat. Ööklubid avati, kaheni võivad lahti olla. Maskid on endiselt kohustuslikud ja ilmselt veel väga-väga kaua. Vaktsineerimine umbes samas tempos mis Eestiski, tibake Euroopa kesmisest kõrgem ehk seal 12% kandis. (Muideks, kes veel ei teadnud, siis siin samas, kiviga visata Gibraltaril on üle 90% elanikkonnast vaktsineeritud ja neil maskikandmiskohustust enam ei ole. Mina isiklikult enda pealt tunnen, et seniks kuni maskikandmiskohustus nagunii kestab, ma ei näe mingit pointi end sellele lisaks torkida, kui nagunii töötan kodukontoris ja pidutsemas ei käi. Aga noh, isegi kui ma tahaks, siis siin pole isegi Artjomile ehk täielikule riskigrupi-inimesele veel kutset tulnud. Hispaanias on teatavasti kõrge elu-iga ja palju vanainimesi, nii et noh, nad pole veel nendegagi ühele poole saanud.