Nimed

Eile. Artjomil oli üks üritusepildistamine linnaservas ja helistas, et sõidab Javieriga parajasti sinnapoole. Ahahh, aga millise Javieriga neist umbes viiest, kellega tööalaselt suhtleb?

Või räägib, et kuule, Alberto helistas. Ahahh, aga milline neist kõigist kümnest, kes tutvusringkonnas?

Või, et, kuule, me leppisime Pedroga kokku, et… Jajahh, aga no teate isegi. Milline Pedro? Kõigil on Hispaanias samad nimed!

Aga tõele au andes, siis ega meil Eestis parem see nimedevärk polnud. “Sain eile Sergeiga kokku” võib tähendada keda iganes neist kõigist sajast Sergeist! Ok, natuke liialdan, 99.

Eesti nimedega on õnneks lihtne, nii vähe rahvast on, et kõigile jagub oma isiklik originaalnimi. Ja kui kõik nimed otsas, siis saab lihtsalt ise midagi välja mõelda. Krüstlyn vms (Huvitav, kas see on ainult Eesti fenomen, uusi moodsaid nimesid leiutada? Mujal pole nagu täheldanud. Ilmselt USAs ka äkki?)

Igatahes, ma ei mäleta, et mul oleks kunagigi kooliajal klassis mitu sama nimega last olnud. Aga meil siin Danieli klassis on kolm Danieli, vähemalt kaks Adamit ja Aleksandril on kaks Mateod. Aleksandr ise on hispaanlaste jaoks hoopis see “keerulise ekootilise nimega laps”. Alexander tavaliselt tahavad kirjutada, ja mõned tema õpetajad kirjutavadki siiamaani peale kõiki neid aastaid valesti. Hääldus on alati “Alessander” Aga noh, tal endal on ka üsna suva.

Mina tänase päevani pead murdmas, olen ma siis Marju või Mari või Maria, kõik kolm endiselt käibel.

Rubriigid: Minu Hispaania, Veini kõrvale lobajuttu, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

12 Responses to Nimed

  1. mia ütles:

    mis sa räägid… nt. Marguseid on 10 ikka? ja Pireteid on mul ka palju ..jne 😀

    Liked by 1 person

    • Mar ütles:

      Ma tunnen vist isiklikult ainult kolme Margust. Ja mitte ühtegi Piretit 😦 Ikaldus!
      Martineid vist tuleks neli-viis kokku…

      Meeldib

  2. elutants ütles:

    Andreseid, Indrekuid, Kristiinasid ja Jaanikaid oli ikka mitu, Kadri ja Katrin olid ka popid nimed. Lapse lasteaias oli jälle mitu Elisabet(h)i ja Jan’i jne… aga Eestis on pigem moenimed, mujal (ka venes) ongi tüüpnimed, mida on hästi palju

    Liked by 1 person

    • Mar ütles:

      Kui meenutan klassikaaslasi kahest eri koolist ja kursakaaslasi ülikoolist, siis Andresed – 0, Indrekud – 1, Kristiinad – 0, Kadrid – 2, Katrinid – 0.
      Ja ma ise olin alati ainuke Marju kollektiivis. Aga eks see ole kõik juhuse asi ka.

      Meeldib

  3. Kadrisid on ikka igas põlvkonnas ja igas koolism itmeid olnud. Siis veel Sirjed, Tarmod, Jaanused.

    Liked by 1 person

    • Mar ütles:

      Hakkasin nüüd mõtlema, kas üldse tunnen ühtegi Sirjet. Et kui ütleksin Artjomile, et kuule, Sirje helistas, siis ei teaks ei tema ega ma ise ka, kellest jutt 😀 Kadrid tegi vist Silvia Rannamaa popiks? Huvitav, kas tänapäeval ka veel lastele seda nime pannakse? Või pigem mõni uuem raamat juba peale tulnud? (või seriaal/film hoopis)?

      Liked by 1 person

      • Sirjesid on rohkem vist tõesti 50+ inimeste hulgas. Kadrid said pärast SIlvia Rannamaad tuule tiibadesse, ma ei tunne ühtegi päris tillukest Kadrit, aga kõige noorem, keda tean on 15 ja kõige vanemad on ikka nii 60 + vist. 88-89-90 on sündinud hulgaliselt Egerteid – „Nukitsamees”. Ja vahetevahel on siin seal näha inimesi, kelle nimi on näitkes Alondra Tamm või Marisabel Kask. Inspiratsiooni pole vaja kaugelt otsida. Veidi naljakas, eelkõige ees- ja perekonnanime kokkukõla, aga ikka paremad, kui Tšätriin- Tšärolain stiilis nimed.

        Liked by 1 person

      • Mar ütles:

        Nimesid on põnev jälgida jaa 🙂 Mulle meeldib eriti, et neid hästi vanu nimesid jäle tagasi tuuakse, see on kuidagi selline… väega värk. Vanavanaisade ja vanavanavanaemade nimed.
        Aga ma ise mäletan, kuidas juba väiksena, olles Metsluikede filmist totaalselt vaimustuses, olin kindel, et panen kunagi oma lapsele Eliise nimeks. Poistenimedele ei mõelnud üldse (ja sündisid muidugi hoopis poisid ja jäigi Eliise panemata).

        Meeldib

  4. Mul sama – oli niiiipalju tüdrukute nimesid, aga lõpuks sündis poiss ja oli 3 kuud nimeta, sest ma lihtsalt ei osanud talle midagi nimeks panna.

    Liked by 1 person

    • Mar ütles:

      Mõistan täiega, meil oleks peaaegu sama juhtunud. Kaks nädalat vist oli nimeta, või kaua nad tol ajal lubasid, ei mäleta enam. Viimase päeva hommikul valisime lõpuks ühe ära 😀

      Meeldib

      • Ma jõudsin suisa niikaugele, et perekonnaseisuamet (või mis iganes selle asutuse korrektne nimi on) helistas ja uuris, kas olen lapse saanud (ma olin üksi selles protsessis). Kui kinnitasin, et jah, küsiti, millal kavatsen teda nimetama tulla. Mina vastasin ausalt, et kohe, kui olen otsustanud, mis ta nimeks saab. Selle peale küsiti, kas olen vaimselt terve ja kasvatan ise last. Jaatava vastuse peale kogu vestlus kordus, mispeale teine pool lihtsalt katkestas kõne. Aga veidral kombel ei saanud ma isegi trahvi, kui aprillis sündinud poega juunis registreerima läksin. Hoopis hullem on nendes riikides, kus pead juba haiglast nimega lapsega välja tulema :-).

        Liked by 1 person

      • Mar ütles:

        😀 😀 😀

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s