Kalmaarimäng

Millalgi siin nädal-paar tagasi hakkas Aleksandr rääkima, et tema tahaks juego de calamar-i (squid game/ kalmaarimäng) vaadata. Eks mulle oli endale ka silma jäänud, et selline uus sari on välja tulnud. Vastasin talle, et ma pärast vaatan, mis see vanusepiirang seal on.

Vanusepiirang oli 16+. Aleksandr väitis, et ta on youtubest mingites mängukanalitest nagunii juba kõik põnevad kohad ära näinud ja see polnud üldse hirmus jne. Otsustasin, et vaatame siis natuke ja otsustame jooksvalt, kas sobib 9-aastase silmadele.

Ma olen alati selle suhtumisega olnud, et lapse eest ei saa lõpmatuseni maailma peidus hoida. Või filme. Ma ise väiksena vaatasin ikka koos perega kõike, mida telkust näidati ja kedagi ei huvitanud, kas on “lapsekindel” film. Osasid hirmsamaid filme ma ise ei tahtnudki vaadata, osades kohtades (laibad, tulistamised, ämblikud…) panin käe silme ette. Aga midagi mulle ei keelatud küll. Ja noh, õudukaid pole mulle nt kunagi nagunii meeldinud vaadata, mäletan, et selline film nagu Carrie oli ülimalt hirmus ja seda vaatasin ma esimeses klassis, sealt edasi õudukaid vältisin. Saag 1 sai ainult kogemata ära vaadatud. Samas nt igasugused Tarantino filmid a la Pulp Fiction vms ei lähe minu jaoks sinna hirmsa/õudsa alla. Peata ratsanik oli nunnu ja kõik vampiirifilmid ja… Intervjuu vampiiriga, Draakula. Ja kalmaarimäng ka.

Paljud tänapäeva seriaalid on küll sellised, mida me oleme Artjomiga öösiti vaatanud, siis kui lapsed magavad. Troonide mäng, Casa de Papel (Money Heist), Chernobyl… Aga see kalmaarimäng. Ma ei mõista, miks tema ümber nii suur temaatika on tekkinud seoses lastega. Minu meelest on ta täiesti softikene, leebekene. Idapoolsetes maades lähenetakse elu ja surma teemale kuidagi teisiti kui lääne filmides ja minu meelest ei olegi surm üleüldse midagi sellist, mille olemasolu peaks laste eest varjama. Igatahes vaatasime me rahuliku südamega need kõik 8? osa ära ja ma ei tundnud kordagi, et omg, mu lapsekese silmad! (ok, jah, vbolla see koht, kus nad seal vetsus, khm-khm). Nii et ma ei mõista kohe üldse seda poleemikat, et issand, miks osad lapsevanemad lasevad oma lastel sellist hirmsat asja vaadata. Aleksandr ise arvas, et vanusepiirang võiks seal 8+ olla 😀 Artjom arvas, et paar stseeni ehk välja lõigata ja siis jah.

Ja see film oli minu arust päris sügav ja mõtlemapanev, lisaks põnevusele. Üksteise aitamisest, inimeseks jäämisest, surmahirmust, sellest, kuhu valed eluvalikud ja rahaprobleemid inimesi võivad viia. Üldse on värskendav vaadata teistsugust näitlejatööd, teistsugust stiili, teistsugust maailma. Ma ei teagi, kas ma olen kunagi varem mõnda Lõuna-Korea filmi üldse näinud, ei tule meelde küll. (Gilmore Girlis Rory sõbrants ja tema vanakraamipoodi pidav ema olid vist Koreast?) Aga hiina- ja jaapani filmide hulgas on mul küll palju lemmikuid. Nii et jep, mina küll soovitan vaadata.

Rubriigid: Teater/kino/kirjandus/muusika, Uncategorized, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 Responses to Kalmaarimäng

  1. Laura ütles:

    Kas sa Parasiiti oled vaadanud?

    Liked by 1 person

  2. M. ütles:

    Jaa, Parasiit oli nii hea film!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s