Aastatagune

Toredat hingedeaega! Oot, Eestis soovitakse pigem vist rahulikku hingedeaega? Tore on ta millegipärast hoopis lõunapoolsetes maades. Igatahes, head küünlapõletamist!

Vaatasin ekstra järele, et ma pole juba aastaid halloweenist kirjutanud. Varem polnud ta Eestis niivõrd teemaks ka ja enamasti olen mõelnud, et aaah, keda huvitab. Mulle tundub, et teil seal on paljud inimesed ju pigem halloweenivaenulikud. Fuff, mingi ameerika asi ja mis need lapsed lähevad õue lõbutsema, istugu parem kodus nutiseadmetes.

Aga siin on ta ikka väga armastatud püha. Kuigi on tegelikult ju samamoodi võõrpüha. Isegi nüüd neil pandeemia-aastatel on lapsed võinud sel päeval kooli kostüümidega minna (sel aastal siis halloweenile eelnenud reedel) ja kool on alati sel päeval “kaunstatud” (kolendatud?). Meisterdavad igasuguseid asju ja on muidu tore. Mõnel aastal on isegi õuduste tuba olnud jne. No ütlme nii, et halloweeni tähistatakse mu meelest koolis suuremalt kui nt jõule.

Aleksandril ja nii mõnelgi veel tema klassist oli plaanis sel aastal kalmaarimängu kostüümis minna. Paar päeva varem tegi õpetaja klassile teatavaks, et võib ükstapuha mis kostüümi panna. Välja arvatud kalmaarimängu oma. Sest see pole lastefilm. Njah… vaadates neid kostüüme, mis seal igal aastal lastel seljas on, siis, jah, IT, Saag, Joker jne on küll täiega lastefilmid. Aga nende vastu küll mingit kampaaniat ei korraldata. Kuulsin, et teistes koolides olla ka sama keeld olnud. Ja isegi teistes riikides. Saa siis aru. Aga noh, seda enam kindlalt läksid kõik lapsed õigel halloweenipäeval linnapeale justnimelt selle koolikeelu saanud kostüümiga 😀 Kusjuures, see on täiega kaval kostüüm. Saad samast kohast mitu korda käia kommi küsimas, sest keegi ei saa aru, et oled juba käinud. Aleksandr jooksis ikka mitu korda mõne teise kalmaari-pundiga uuesti samasse poodi sisse, kust juba oli kommi saanud 🙂

Meie peres on Aleksandr see kõige suurem halloweenifänn. Tal on tavaliselt juba mitu kuud varem kostüümi-idee olemas ja ootab ja unistab. Need ajad on möödas, mil mina otsustaks, et kle, pane see skeletikostüüm. Mkmm. Tal on oma väga spetsiifilised ideed. Aastate jooksul on ta olnud Minecrafti Enderman, Spiderman, mingi sae ja maskiga tegelane nimega Jason, mingi põgenenud vang, Batman, Star Wars… raudselt veel midagi, mis mul meelde ei tule. Daniel seevastu on endiselt kostüümivaenulik. Kodus on nõus mõnda asja selga panema, aga välja minnes ei. Kiisukõrvad on max, millega nõustub.

Minul on alati see, et ma ei taha halloweeni jaoks otseselt ekstra midagi osta või raha kulutada ja proovin end kodus olevate vahenditega viimasel hetkel ära kostümeerida. Enamasti tähendab see seda, et lõpetan Catrinana (=mehhiko surnutepäeva skelett) – puhtalt seetõttu, et mul on kunagi aastakümneid tagasi Eestist kaltsukast ostetud üks ideaalselt sobiv kleit ja eks esimestel aastatel oli see näovärvimine ka nii põnev. Nüüd viimased korrad olen küll iga kord mõelnud, et aitab, see oli küll viimane kord Catrina olla. Seda näomöksi maha pesta on suht võimatu ja neid lilli ja klambreid jne peast kätte saada. Ilu nõuab ohvreid noh! Ja siin ma nüüd siis olen, jälle samasse ämbrisse astununa. Aga seekord mõtlesime Artjomiga, et oleme esimest korda lõpuks komplektis. Sest enamasti on tema olnud viiking või zombi või viikingzombi. Üks (või kaks?) aasta oli minecrafti-notsu kah. Aga nüüd… arvake ära, mis multikast me oleme. Ma täääääiega armastan seda multikat. Kuulsin ma tast üldse nii, et kui 2019 halloweenil ringi jalutasime, siis iga teine möödaminev laps hõikas mind nähes rõõmsalt “Vaata, Coco!” Taheti pidevalt isegi pilti teha. Ja ma ei saanud aru, mis cocost nad räägivad, ma olen ju mehhiko katriina. Kui koju jõudsime, vaatasime lastega siis selle multika ära. Totaalne lemmik. Pisarad isegi voolasid mul.. Soovitan täiega, kes veel ei ole näinud. Ma olen raudpolt mõnes oma eelmises elus mehhiklane olnud, nii kõnetab kõik mehhikopärane. Surnutepäev ja kaktused ja tekiila mehhiko muss ja Frida ja… Võib-olla pidin ma Hispaania asemel hoopis Mehhikosse kolima?