III trimester

Hahaa, saite pealkirjaga tünga, jah? Ei ole siin mingeid muid uudiseid, kui et saigi lastel koolivaheaeg läbi ja täna algas jälle kool – kolmas trimester, see kõige venivam 😀 Jaanipäevani välja.

Igatahes, selle ühe nädalaga jõudsime juba öökullideks ümber harjuda ja täna hommikul enne kukke ärkamine oli ütlemata raske ülesanne. Isegi kassid ei saanud aru, mis toimub.

Aga vaheaeg. See oli see lihavõttepühadevaheaeg – Semana Santa – esimest korda peale pandeemia algust toimusid rongkäigud ka. Ja esimest korda elame me nii kaugel, et ei olnud kogu sellest möllust vähimalgi määral puudutatud. Mitteüht trummipõrinapojakestki polnud koju kuulda, vastupidiselt harjumuspärasele ööd ja päevad kestvale rongkäigumürtsumisele. Imeliselt head ilmad sattusid kah olema. Oioi kui palju plaane mul esialgu oli! Melu ja mõnda rongkäiku vaadata (ei jõudnudki), paljude inimestega kokku saada (pooled jäid siiski plaani võtmata), kirjutada, blogida (ei olnud aega…), aknad ära pesta (nop), natuke tööd teha… Jube palju sotsiaalne-olemist oli, aga kuna sai mitu korda paralleelselt looduses akusid laadimas ka käidud, siis imekombel jäin ellu 😉

Imelugu küll, aga avastasin enda jaoks uue puu – sirelmeelia

Vaheaja esimesel päeval tuli kohe üle 29 000 sammu täis – pool sellest kontsadel, teine pool mägedes 😀 Meil on matkema minnes alati nii, et Daniel on üliõnnelik ja entusiastlik, aga Aleksandri esimene reaktsioon on, et miiiiiks, oh miks küll, ei viiiiiitsi. Kuigi kohapeal on tal tegelikult täiega lõbus. See oli vist vaheaja kolmandal päeval, kui Daniel tuli mulle rääkima: “Emme, ma tahan metsa puhkama minna. Värsket õhku hingata ja…” Tegelikult olid tal peale puhkamise ja värske õhu loomulikult teised motiivid ka – eelmisel korral avastasime, et on spargliaeg, nii et ta tahtis jälle korjama minna. Olen oma korilasgeenid vähemalt ühele lapsele edukalt edasi andnud, juhhuu.

Sai ikka päris mõnus hunnik neid jälle korjatud. Mets-sparglid on sellised põnevad tegelased, põõsas ise on jube terav ja okkaline, aga need uued võrsed, mis kevadel selle okkapuhma alt maa seest välja tulevad, on pehmed ja mahlased. Kodus tükeldasime nad ära ja segasime omleti sisse. Yumm!

Olen siin juba mitu kuud vaikselt omaette aru pidanud, aga nüüd sel nädalal otsustasin ära, et kuna mulle see metsaskondamine nii südamelähedane on, siis panen lõpuks ikka kusagile end matkajuhiks välja. Mingi sellise lollaka reklaam-nimega, a la “Minu Hispaania autoriga mägedesse veini jooma!” vms. (kõik ajuvabad nimepakkumised on kommentaariumis teretulnud).

Tahtsin veel nii ühest kui teisest rääkida, aga peangi vist siia nüüd punkti ära panema, sest muidu on homne hommik sama raske kui tänane – kohe-kohe on juba kesköö käes.

Ah jaa, magamatusest veel rääkides – kas keegi on veel peale minu selline, et magamatuna on küll unine ja zombi olla, aga muus osas iseloom ei muutu (tujukus, kergestiärrituvus jne)?

Rubriigid: Malaga, Retseptid, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

4 Responses to III trimester

  1. Blogistaja ütles:

    Appiii! Suutsin oma kommentaari ära kustutada. Kuramuse telefonid ja….
    Minu Hispaania autoriga mägedesse veini jooma! – kõlab väga hästi! Kohe tuleks!

    Magamatus ja tujud. Ma olen pigem samasugune nagu ikka st ei muutu. Ekstreemsematel juhtudel mõjub zombistunud olek hoopis flegmakstegevalt, ehk siis muutun eriti rahulikuks, sest aju on nii kurnatud, et igasugune ülemäärane reageering oleks allesjäänud energia väga ebapraktiline kasutamine.

    Liked by 1 person

    • Mar ütles:

      😀 😀 😀
      Oeh, kui palju kordi mul on sama juhtunud. Enamasti olen nii laisk, et ei viitsi uuesti kirjutada 😀

      Aga jaa, ma muutun ka unepuudusest uimaseks ja aeglaseks.

      Meeldib

  2. Gerli ütles:

    Vau! Kui lahe! Sattusin äsja Sinu blogi otsa ja hakkan takkajärgi nüüd põnevusega lugema. Millal te Hispaaniasse kolisite? Tõenäoliselt enne lapsi ehk lapsed on sündinud siin? Olete nüüd päriselt siin residendid?
    Kus selliseid ägedaid metsa matkarada leiab?
    Meie tulime oma 4 lapsega (2, peaaegu 5, 7 ja 9,5) siia Fuengirola kanti 2 kuud tagasi. Armusime samamoodi Andaluusiasse ära (vähemalt me abikaasaga). Suveks lähme tagasi Eesti viiendat sünnitama (kõik kodusünnitused) ja oma otsi seal kokku tõmbama, et sügisest päriselt siia kolida 🙂

    Tervitused 🙂

    Liked by 1 person

    • Mar ütles:

      Oi kui tore, nii armas! Lugemist on ilmselt jube palju, sest meil sai juba üle kaheksa aasta siin elatud, kolisime aasta peale esimese lapse sündi. Nüüd on juba jah recidencia permanente ka olemas 🙂

      Ägedaid matkaradu on tegelikult palju. Meie kandis siin linna sees on mõned mäed ja Montes de Malaga looduskaitseala on ka kohe kõrval, Aga terve Andaluusia on põnevaid matkaradu pungil täis, avastamist jätkub kauaks 🙂

      Aga harmoonilist beebiootust! Ja kindlasti trehvame millalgi 🙂

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s