Viimati käisin ma peol, no sellel korralikul öisel siseruumipeol, kust laekud koju varahommikul, millalgi enne pandeemiat. 2019 siis vast. Ja praegu on 2022, eksole! Eks ma väljas olen ikka käinud, igasugused vabaõhuüritused ja feriad ja kontserdid. Aga nö klubiskäik – väga suur paus jäi sisse.

Nüüd sai käidud. Aastatega oli olukord muutunud – rokiklubi, mis varem oli tasuta sissepääsuga, oli nüüd piletiga – 10 eurtsi (üks jook hinna sees). Bändiliikmetest oli sama vist ainult trummar, ja ta oli nähtavalt vanemaks jäänud. Hakkan nüüd mõtlema, et võib-olla oli ikka mõni veel vanast koosseisust alles, aga aeg oli nii halastamatu töö teinud, et ma ei tundnud lihtsalt ära…. Ja peale bändi lastav muss oli liiga noortekas, ei kütnud tantsupõrandat üldse kuumaks. “Vanasti” lasti ikka häid vanu rokihitte ja rahvas möllas… Njah. Mõnikord on kahju, kui asjad muutuvad, eksole 😀

Nelja paiku jõudsin juba (juba, sest nagu öeldud, tantsumuss polnud suurem asi) koju ja sain aru, et need ööpeod on väsitavad. Eriti, kui paari tunni pärast peab juba ärkama, et lapsed kooli viia… Terve järgmine päev zombi olla…

AGA!

Õnneks on meil siin päevapeod ka olemas. Üks koht on selline, kus pealelõunasel ajal, kella viiest seitsmeni esineb livebänd, rahvas tantsib ja naudib. Ja ma ütlen, sellisel kellaajal on inimestel rohkem energiat pidutsemiseks, tõesti. Vanad daamid nõksutavad puusi, töökohtadest tulevad kolleegid oma kampadega tšillima. Lihtsalt geniaalne idee. Saab pidutsetud, lõbutsetud, ja õigeks ajaks koju magama, sest järgmine päev ju jälle tööpäev, eksole. Ma pakun, et osad lähevad peale pidu otse tööle tagasi, sest siin pole ju seda kaheksast viieni süsteemi, vaid enamus inimestel o töögraafik pigem kümnest kaheni ja peale keskpäevast siestat/pikka lõunatamist tuleb alles teine pool tööpäevast.

Mulle meeldib täiega, et seal on igas vanuses inimesi. Kolmekümneseid, viiekümneseid, seitsmekümneseid. Ok, jah, pigem selline täiskasvanute koht, allakolmekümneseid vist ei satu sinna. Aga selline mõnus mesitaru-sumin ja nakatav elurõõm. Ja et nad tantsivad ka, mis sest et pole pime, mis sest, et on päev. Inimesi on seal nii positiivne vaadata, sest nad säravad, ei ole seda, et keskeas ja ebielus, tähendab elu on läbi. Ei, Vastupidi! Nii et jah, ma olen kahe käega päevaklubide poolt, aitab neist ööklubidest küll 😀

Kahjuks ma ei saa videosid siia panna, aga paar pilti leidsin ka ikka. Mina staariga ja meie kõrvallauarahvaga.