Lastel on nüüd esimene trimester ja natuke peale uues koolis käidud ja täitsa paras aeg esimesi muljeid jagada, eks.

Aleksandr oli meil pigem see, kes esialgu ei olnud koolivahetuse üle väga õnnelik. Sõbrad jäid maha, kõik oli vanas koolis teada ja tuttav. Uus tundus hirmutav. Aga siis, olime siin uues koolis napid kaks kuud käinud ja juba tuli koolist uus sõber talle külla ja kutsus enda juurde ka. Kusjuures, eelmisest koolist pole kunagi ükski klassikaaslane meil külas käinud. Nii, et, integreerub täitsa hästi. On mitmeid lapsi, kellega on ühiseid huvisid ja jutustavad ja mängivad vahetundidel koos. Hinded on samuti ok, klassijuhataja ütles, et oli esimesel trimestril tubli ja töökas.

Dani oli see, kes tahtiski juba tükk aega kooli vahetada, just eelmise kooli paari bully-lapse pärast ja seetõttu, et sealse klassijuhatajaga ei tekkinud neil üldse omavahelist sümpaatiat, üle-eelmine klassijuhataja oli tal täielik lemmik ja ta vist ei saanud hästi üle sellest, et tuli uus ja siis jälle uus. Ta on selline aeglane avaneja kah.

Uues koolis on ta esialgu hästi vaikne ja tagasihoidlik. Klassijuhataja ütleb, et oma mõtetes, oma mullis istub tihtilugu. Samas, klassist väljas, nt kehalise tunnis pidi justkui teine inimene olema, rõõmus, aktiivne.

Ei ole nagu otseselt näha, et talle koolis hirmsasti meeldiks või sõpru tahaks leida. Kuigi ise väidab ta endiselt, et uues koolis on kõik lapsed head ja kõik on hästi jne. Õpetaja on tal selline üsna nõudlik, iga päev annab mitme tunni jagu kodutöid. Või noh, kiirematel lastel saab ilmselt tunniga tehtud, aga Dani on see venitaja, eriti kui ülesanne on pikk. Kui ei torgi teda kõrvalt, siis lülitubki kohe muule lainele. Mõnikord läheb 2-3 tundi meil… A no kas kolmandas klassis peavad matemaatikas nii pikad tehted olema – 79486 x 84 nt. Oleks selle asemel paar lühemat, oleks tal kohe rohkem motti alustada ja saaks kiiremini valmis.

Käisime tema klassijuhatajaga kokku saamas hiljuti. Ta kutsus, sest Daniel puudus esimesel trimestril üsna palju, oli ikka päris mitu korda sügise jooksul haige. Et mis värk on. Ja umbes, et kui nohu või köha, tooksime ikka lapse kooli, ainult palavikuga on piisavalt haige koju jäämiseks. No ma ei tea, minu jaoks ikka pole ok nii, aga no kui käsk anti. Las siis nakatab kogu klassi ja istuvad kõik koos kodudes, kui et ta üksi haige ja teistest maha jääb, eksole… Aleksandri õpetaja on ikka palju tšillim. Mees kah… mulle tundub, et mehed ongi rahulikumad. Kodutöid pole üldse, etteheiteid lastele pole ka. Hea positiivne õhkkond. Aleksandr muidugi ongi kiirem ja kohusetundlikum õppija ka, teeb koolis kohe siuhti ära, kui midagi ongi teha, et kodus ei peaks.

Üldse ütles Dani klassijuhataja, et Dani käest mingit infot ja juttu ja suhtlust väga välja ei pressi, aga teised lapsed räägivad talle siis ringiga, mida Aleksandr on Danist rääkinud (sest noh, Aleksandr on jutukas, tuleb nüüd ühtäkki välja). A la et Danile ei meeldi kodus õppida jne.

Ma ikka imestan, sest Aleksandr on tegelikult pigem introvertne ja Dani on kodus täielik jutupaunik ja ekstravert. Et kuidas neil koolis kõik vastupidi on.

Huviringe armastavad nad õnneks väga, nii karated kui robootikat. Robootikas on igasugused programmeerimised ja mängud jne, ja muidugi karpide kaupa legosid. Karates on neil valged kimonod. ja valged vööd (aasta lõpuks saavad vist kollased vms). Nii et ses mõttes nad ei nurisegi väga 17.30ni koolis olemise üle. Mõnikord harva. Ja reeded on lühikesed päevad, kaheni vaid, sest siis nad sööma ega huviringidesse ei lähe. Huviringe reedeti ei toimugi ja sööginimekirjast võtsime reedeti nad maha, sest reeded on kalapäevad. Ja Dani ei ole nõus üldse kala sööma, Aleksandr üht-teist sööb, aga pole ka eriline kalafänn. Kui ilm ja töögraafik lubab, siis on reeded meil tavaliselt piknikupäevad.

Koolisüsteemi kohta, vahepeal ikka uuritakse, et palju maksab jne. Riiklikud koolid on tasuta. Küll aga on koolitoit tasuline ning ka huviringid (Eestis vist suht sama?) Huviringid, olenevalt koolist ja ringist, on iga ringi kuutasu vahemikus 20-50 eur (ühe lapse ja ühe ringi kohta). Toitlustuse päevahinnaks tuleb meie koolis umbes 4,5 eur. Just täitsin toitlustuse kaebekirja ankeeti, sest selle raha eest võiks kvaliteet tiba parem olla (paljud vanemad pole rahul, praegu käibki massiline kaebekirjade esitamise kampaania). Mõnikord on toit täitsa külm, ja mõnikord, kui lastele ei maitse ja nad lõpuni ei söö, siis neid karistatakse – st ei tohi söömise ja huviringide vahelisel ajal hoovi mängima minna. Mis pole mu meelest üldse ok. Osadel lastel pidi kõht ka tühjaks jääma, st portsud pisikesed. Minu omad pole selles osas kaevanud, ainult siis, kui neile ei maitse ja seetõttu nälga jäävad. Et jah, koolitoit, sellega on ikka igas riigis ja igal ajal jamad 😀