Vaatasin millalgi sel talvel esimest korda elus filmi nimega “Catch me if you can”. Suht vana film, mitukümmend aastat, kõik kindlasti nänud, eks? Ja no tegevus toimub veelgi ammusemal ajal. Siis, kui olid tšekid.

Vaatasin ja mõtlesin, et polegi mitte kunagi oma elus ühtegi tšekki käes hoidnud, Kas nad üldse enam eksisteerivad või on see eelmise sajandi värk? Igatahes, ainult fimides, eksole.

Aga ei läinudki üldse kaua aega mööda, kui leidsin postkastist kirja, mille sees oli tšekk. Minu nimele. Päris naljakas lausa. Et siis – tšekid ikkagi eksisteerivad, isegi praegusel sajandil.

Tšekk oli ühelt ehitusfirmalt, kellel oli juba pool aastat üks arve maksmata. Vahepeal ikka tuletasime neile meelde ja ma isegi guugeldasin seda ettevõtet ja inimest, kes töö tellis, et kas tõesti on see päris firma ja kas see inimene ikka töötab seal, või proovib keegi tünga teha, sest noh, mulje oli küll selline, et maksmata see arve nende poolt jääbki.

Mitu aastat me juba arveid oleme väljastanud, neli, viis? Ja see oli esimene kord, kui keegi pidas lihtsamaks mitte teha ülekannet, vaid saatis tšeki, postiga. Mul pole aimugi, miks. Sest, kesse tänapäeval tšekkidega jändab, ah? Pangaäpid on telefonides, bizumid, misiganes kiiremad variandid on olemas ju.

Kirjas oli kirjas, et saan tšeki misiganes BBVA kontorist välja võtta. Astusingi siis uhkel sammul (ikkagi tšekiomanik) kõige lähemasse kontorisse sisse.

“Peate peakontorisse minema, meil ei ole kassat” vastati mulle. Eks ma läksin siis peakontorisse, mis mul muud üle jäi. Istusin ja ootasin oma numbrit (50 min) ja sain lõpuks jutule. Klienditeenindaja klõbistas ja klõbistas, vahepeal küsis üht-teist, siis küsis nõu kõrvalboksinaiselt. Siis klõbistas veel. Hakkasin juba end süüdi tundma, nagu oleksin mingi tšekivõltsija, nagu seal filmis. Lõpuks sai ta siiski kõik klõbistatud ja ütles, et nüüd pean ootama (tunde? päevi? nädalaid?), millal minu isik verifitseeritakse. Et ta helistab mulle. Aga kui mul on Hispaanias pank, siis saaksin oma pangas kiiremini asjad aetud.

Kahju, et esimese pangakontori onu seda ei viitsinud mainida…

Läksin siis oma panka. Mul on selline konto, et kui kõik asjad oma e-pangas ise teen, siis teenustasusid-kuutasusid pole. No selline moodsa inimese pakett, kes ei viitsi pangakontorites töllerdamas käia (enamus hispaanlasi ju viitsivad, lausa armastavad). Teller ütles, et kui ta nüüd ise need asjad sisestab, tuleb teenustasu. Et parem tehku ma oma netipangas asi ära ja siis pärast, kui tehtud, toogi tšekk panka, siis teenustasu pole. (Oleks ma teadnud, et kõik nii lihtne, oleks juba nädal varem asjaga ühel pool olnud…). Läksin siis koju, tegin selle tšekisisestuse ära ja läksin tagasi panka. Tehtud. Ja voila, kahe päeva pärast oligi raha ka arvel. Imline, eksole! Lihtne kui lumme kusta! Kes siis retrot ei armastaks.