Kuna hispaanlased võtavad kõike easylt, siis jõudis meie esimene september alles täna kohale ja “kõik on uus septembrikuus” tunne on täitsa. Aleksandr sõitis ise tublisti jalgrattaga kooli (ja tagasi), vastu ei vaielnud ega nutnud, aga väga pikalt ei tahtnud oma koolipäevast siiski rääkida, kogu info pidin tuima järjepidevuse ja kavalusega talt välja meelitama. Õpetaja käest uurisin pärast, et kas ta ikka rääkis ka. Sest ise ta ütles mulle, et rääkis küll Isabeliga, aga kes teda kavalpead ja kangekaelset teab, võib mulle vabalt udujuttu ka ajada 😀 Õpetaja ütles, et alguses ta ei tahtnud jälle rääkida, aga pärast hakkas tasapisi ikkagi tulema. Ilmselt see esimene jää murdmine oligi tema jaoks kõige raskem samm. Et kui paar lauset juba kogemata ütles, siis polnud enam mõtet edasi tumma mängida 😉

Ja Artjomil oli täna esimene tasuline fotoshoot, juuhuu! Ja nädalalõpuks on veel üks soolas 🙂 Nii äge, et pool aastat seda tasapisi toimetamist ja õppimist ja enda sissesöömist hakkab lõpuks mingit tulemust ka andma.

Nii et head uut kooliaastat kõigile!

Tänased päevakangelased üleeilsel piknikul

Uhkelt kooli 😛

Üks niisama lõbus pilt kah lõppu!