Rõõmsat uut aastat kõigile! Ma ei ole kunagi olnud suur uusaastalubaduste andja ja ka sel korral jäävad nad andmata. Aga see ei tähenda et sihid seadmata jääks – sihiks on jätkata samal kursil 😉

Aga mida 2016. aasta meile tõi?

1. Artjom alustas fotograafiaga. Kuigi ta on sel alal alles alguses, nö õpipoiss, on minu meelest täitsa suur areng juba toimunud. Tema muudkui pildistab ja töötleb, aga mina olen turundaja rolli sattunud – tegin veebilehe ja facebooki lehe ja visiitkaardid ja kindlasti veel midagi. Ja kui kedagi teist pole võtta, siis pean modelli ka mängima.

2. Kolisime minu meelest ideaalsesse kohta 🙂 No asukoha mõttes, korter ise vajaks loomulikult väiksemat või suuremat remonti, aga kahe väikse marakratiga polegi tegelikult vahet, sest mida kulunum, seda vähem pahandust nende laastamistöödest on 😉

3. Hakkasin esimest korda elus jooksmas käima. Ma olen alati jooksmist vihanud, aga nüüd täitsa meeldib. Kõik on asukohas kinni! Tavaliselt ma jooksule tehnikat kaasa ei vea, sest noh, vaikus ja loodus ja kohisevad puud ja zen ja linnud laulavad ja oravad krõbistavad…nii et  kõik imelise-vaate-pildid ja videod jäävad seetõttu tegemata, aga ükspäev jooksin spetsiaalselt telefoniga ja tegin väikse video:

4. Meile kolisid superägedad naabrid! 🙂 Peale kolme aastat omaette olekut on loomulikult väga harjumatu, kui iga hetk võib keegi läbi astuda, aga tegelikult on see ju tore. Mõnes mõttes on minu jaoks üks Hispaaniasse kolimise põhjustest enda mugavustsoonist välja saamine, sest reaalis olen ma selline omaette kivi all elavat tüüpi tüüp, kes vajab nädal aega küllatuleku etteteatamist, et koristada ja oma mullist välja tulla ja vaimselt suhtlemislainele saada jne. Ja siis pärast külaliste lahkumist nädal aega suhtlemisest puhata ka, eksole. Nii et varsti olen ehk normaalseks ja sotsiaalseks inimeseks saanud? 😉 Aga mis siin minust – lastel on ka koos väga tore mängida 😉 Aga sellest olen ma oma arust juba korduvalt kirjutanud!

5. Aleksandrist sai kolmkeelne laps. Aega võttis, aga asja sai 🙂 Eesti- ja vene keelega polnud kahtlustki, et nad talle külge ei hakkaks, aga hispaania keelega läks pisut aega. Alles peale esimese kooliaasta lõppu hakkasid vaikselt täislaused tulema ja nüüdseks on kõik kolm keelt enamvähem samal pulgal. Olen ta üle igatahes väga uhke! Ja rõõmus, et julgesime üldse selle tee ette võtta! (+ kade ka – oleks ise neljasene kolme keelt rääkinud, 😀 )

6. Tänks kõigile, kes meil möödunud aastal külas käisid, see on minu jaoks ääretult oluline ja südantsoojendav! Võimalus natukenegi meie siinset elu lähedastega jagada ja koos midagi ette võtta! Kõik need naljad ja tripid ja väljaskäimised… Ja Mart – Sina olid minu jaoks selle aasta üllataja! Igatahes anname me endast kõik, et nüüd sel suvel Eestisse ka tulla 🙂