Ma mõtlesin. Või noh, facebook tuletas täna ühe 7a tagasi jagatud muusikapala meelde, ja kuna mul oli viimaste kuude üks veidramaid päevi, siis tõmbas see lugu natuke pisara välja. Ja siis mõtlesin, et miks on nii, et igal inimesel on paar kuni kümme lugu, mis panevad kuidagi hingekeeled helisema ja mõjuvad ka aastate möödudes sinna kusagile hella koha peale. Ja siis on muidugi ka paar-kümme lugu , mis panevad alati jala tatsuma ja näo särama. Ja veel see küsimus, et ma saan mõne kuu pärast 35, et huvitav kas minu hingelugude nimekiri on juba täis, sest olen juba karastunud ja elu õppetundidega tundetuks muutunud või lisandub sinna edaspidi veel midagi…

Aga… paar pisarakirkujat ja paar jalatantsutajat, siit nad tulevad (just nii, nagu praegusel hetkel meelde tulid, võimalik et mõni teine päev tuleks hoopis teised lood meelde):

Kaks kahe kategooria vahepealset lugu, mis on ühtlasi nii kurvad kui tantsutuju tekitavad 😉

No ja siis hakkasin ma neid rõõmulugusid mõtlema,sattusin sellise video peale ja sain aru et ma ei suudaks eluilmaski ainult viit valida. Isegi 100 on vähe.

Nt need vist olid siit välja jäänud (ja veel paljud teised ka, aga ma peaks nüüd magama kah minema):