Lootusetu juhtum

Artjom kinkis mulle jaapani shiatsu massaaži, “töö” kaudu sai. Mitu kuud juba räägib ja kiidab ja soovitab mulle, et äkki aitaks migreenide vastu. (ps sellest cbd kanepiõlist, mida sügisel kuu aega järjest proovisin, oli minu puhul täpselt null kasu)

Nii et ootused olid kõrged. Lootsin, et käin ära ja peavalud on kui peoga pühitud ja ühtlasi hakkab ehk positiivne energia ka liikuma ja eluisu tuleb tagasi. Tutkit. Juba samal õhtul valutas pea ja lisaks ründas kohe järjekordne masekahoog ka. Mis omakorda tekitas veelkord masekat, et mis mul ometi viga on, et mitte midagi ei aita.

Ma ei tea, kas see massaažionu bluffis, aga ütles, et mu närvisüsteem kasutab kogu mu keha energia ära, kui ei õpi end vahepeal välja lülitama, nt mediteerima.

Tasakaaluks panin siis järgmine päev kohe instasse jälle ühe rõõmsa päikselise meditatiivse pildi, et äkki seegi aitab terveneda, kui päriselt pole aega ega jõudu asjaga tegeleda. Ei aitanud, aga vähemalt tundub, et teistele inimestele meeldis…

Aga ei, tegelikult on asi tõsine, pean hakkama endale kohustuslikus korras vähemalt ühe päeva nädalas puhkust tekitama. Praegu on imeilus ilm, täitsa ideaalne suvi tuli keset talve nädalaks… läheks matkaks või teeks pikniku või käiks rannas… juba mitu päeva mõtlen ja süda tilgub verd, et ei saa. Praegu ka – Artjom on tööl ja mul on vaja ühed pildid lõpuni töödelda ja ära saata ja… ma vist kogesin seda, et nädalavahetusel on puhkepäevad, viimati Eestis elades. Nii veider, et teiste pealt vaadates on nii kerge näha, kui inimene endale piisavalt aega ei võta, aga enda puhul tundub, et no mis seal ikka, küll jõuab. Aga nädalalõppe fotograafiaga tegeledes vabaks võtta nagunii ei saa. Peaks äkki mingi, ma ei tea, kolmapäeva enda nädalavahetuseks tegema?

Kuigi ma ütlen, et blogimine on päris hea meditatsioon, ka nagu endale varastatud ajanatuke tähtsamate asjade kõrvalt… Kohv ja šokolaad ja mõni mõte saab jälle pea seest sasipuntrast välja tipitud…

DJI_0073.00_00_31_10.Still001

ma tahaks seal päriselt niimoodi tundidekaupa istuda…mitte ainult 2 min droonivideo jaoks…

This entry was posted in Fotograafia, Malaga, Veini kõrvale lobajuttu and tagged , , , , , . Bookmark the permalink.

4 Responses to Lootusetu juhtum

  1. “Nii veider, et teiste pealt vaadates on nii kerge näha, kui inimene endale piisavalt aega ei võta, aga enda puhul tundub, et no mis seal ikka, küll jõuab.” Oeh kui tõsi!

    Liked by 1 person

  2. Ma ei ole ei arst ega teadlane, nii et ära mind väga tõsiselt võta, eksole… Aga peavalude osas: kas sa suhkrust oled üritanud loobuda? (Ma tean, ma tean, jälle üks hull tuleb oma imeraviga hüppama, eks… Sorry! Aga kuula mind ära.)
    Mul olid ka varem ilged peavaluhood: sageli ja tugevad. Krõbistasin muudkui valuvaigisteid süüa… Ja kommi, ja limpsi, ja veel kommi. Aga siis mingi tuhina ajel loobusin „katse korras“ suhkrust ja avastasin, et hakkas nagu parem kuidagi ja et… oi, pea ka pole enam ammu valutanud! Nüüd olen vahel ikka mingit suhkruga asja söönud ja siis on muidugi KOHE hakanud pea valutama, nii et mu aju on kiire 1+1 tehte teinud, kuigi mingit meditsiinilist kinnitust mul ei ole, et tegelikult mingit tehet teha võib. Nüüd lihtsalt ei taha enam magusat, sest „sellest hakkab ju pea valutama.“ Nagu mõned ei joo alkoholi, sest ei taha pohmakat.
    Olen üritanud Google’i käest ka küsida, et kas mingi mõistlik seos ka on. Üks on see, et suhkur võimendab kõiki põletikke. Peavalu võib põletikuga seotud küll olla. Teine on see, et peavalud võivad (võivad, ei pruugi, eks) olla seotud glükoosi kõikumistega veres ja rafineeritud suhkrust saadav glükoos ei ole sama kvaliteediga, mis näiteks ainult glükoosi sisaldavatest toiduainetest (kartul, mais, riis) saadav glükoos. Rafineeritud suhkur toimib kehas äkilisemalt (seepärast annab šokolaad kiiresti energiat, aga see energia kaob kiiresti ka ära). Nii et selle kontrollimine võiks nagu peavalule mõjuda küll.
    Siin sonin suhkrust veel: https://dresdenhousewife.wordpress.com/2017/03/29/marts-10-ehk-glukoos-ja-fruktoos/
    Kas mingi tegelik seos suhkru söömisel ja peavalul on või mitte, ma ei tea, võibolla kujutan seda ette (aga võimsalt – sest kujutan juba aastaid ette, et mu pea enam ei valuta!). Nii et ega ma lubada ei või, et suhkrust loobumine sinu peavaludele kuidagi mõjub. Aga seda ütlen küll: see on üks lihtne ja odav asi, mida proovida. Nii et – miks mitte? Võta kõigepealt eesmärgiks 2-3 nädalat või midagi teostatavat ja vaata, kas mõjub kuidagi. Pane lihtsalt tähele, et veresuhkru (glükoosi) taset liiga madalale ei lase, see võib peapöörituse või minestamisega lõppeda. Selle vastu aitab sage söömine ja eriti see kuldne kartul-mais-riis kolmik.
    Teine asi, millest abi võib olla, on vee kulistamine. Soovitatakse 30 ml kilo kehakaalu kohta, sööd suhkrut või mitte. Mina nii palju ei suuda, aga üritan iga päev.
    Igal juhul – saadan pehme pai valutavale peale. 😦

    Liked by 1 person

    • Mar says:

      Issand kui põnev! Ma pole üldse osanud niimoodi ühendada, et suhkur ja peavalud, aga võib täitsa mingi tõepõhi olla, sest ma olen terve elu totaalne šokohoolik olnud. Ei teagi, kas elus üldse on mõni šokovaba päev olnud… ja ikka 100g korraga kohe alati. Nii et seda tasub küll proovida. Kuigi pean tunnistama, et esimene reaktsioon oli, et ma parem kannatan migreeni edasi, kui šoksist loobun 😀 Sõltuvus noh. Ta on ju NIIIIIII hea… Ja parim sõps, alati olemas, nii mures kui rõõmus 😀 Pekki, miks elus nii rasked valikud peavad olema 😀
      Ja coca cola, tema kaaa ju!
      By the way, selle shiatsuonu esimene küsimus oli, kui käed mulle oli külge pannud, et kas sööd palju šokolaadi (ja ma mingi ülipekine oma arust pole, et selle järgi seda küsida…) Ja teine küsimus oli, et kas palju apelsinimahla ka? Mahlasid joon üliharva, nii et see guess oli küll mööda. Aga pärast hakkasin mõtlema, et apelsinimahl on happeline…vein ka…njah…

      Liked by 1 person

      • Oo, coca colat ma igatsen. See suhkruvaba versioon ei ole üldse see… Mmm… Aga tegelt saab ilma hakkama ka. Tuleb keskenduda nendele headele asjadle, mida “tohib” süüa. Juust! 😀
        Aga kui tõesti proovid, siis raporteeri, eks. Mul oleks väga põnev lugeda, kuidas su katse läheb!
        Mis apelsiinimahla puutub, siis see sisaldab ka tavaliselt lisatud suhkrut (kui pole otse pressitud), aga ka palju C-vitamiini. Ja sellest on võimalik üledoos saada. Kusjuures C-vitamiini üledoosi sümptomid on samad, mis C-vitamiini ala-doosi sümptomid: kõhulahtisus, iiveldus, peavalu… Ühe täiskasvanu normaalne päevane doos peaks olema 1 keskmine apelsin või 200 ml (ehk väike klaas) apelsinimahla. Nii et võibolla ta küsis hoopis selle pärast mahla kohta.

        Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s