Kõik sai alguse sellest, kui meie kodulähedase kaltsuka aknale ühed karvased jetisaapad ilmusid. Lapsed, kes pole kunagi lund näinud, olid kohe elevuses, et ostame-ostame, siis saab ju Sierra Nevadale minna.

Eile õhtul hüppasimegi kaltsukast läbi ja ostsime Aleksandri suurel pealekäimisel need saapad lõpuks ära. Mis sest, et suurus 41.

Varahommikul ärkasin selle peale, et keegi loopis meie maja kividega. Või vähemalt tundus nii. Tegelikult sadas hoopis rahet. Lisaks müristas ja lõi välku ka. Ajasin end ruttu jalule ja piilusin välja – maa oli rahest täitsa valge, niipalju, kui pimedas muidugi üldse näha oli… samas välgusähvakate ajal õnneks nähtavuse üle kurta ei saanud.

Ma olen mõned korrad varem ka Malagas rahesadu näinud, aga seekord olid taevaluugid ikka täiega valla ja seda kraami sadas tohutus koguses alla. Ja kuskil tunni aja vältel lausa.

Osta veel jetisaapad.

Lapsed olid muidugi ülielevil. No tegelikult ma ise ju ka loomulikult… Aga eks vaadake ise:

Linnas oli muidugi täitsa kaos – libedad tänavad, osades kohtades üleujutused. Öö jooksul oli umbes 70 liitrit (padu)vihma ka ruutmeetri kohta sadanud. 

Praegu õhtul on siin-seal endiselt lumehunnikud. Või noh, rahehunnikud. Viimati oli Malaga sellise valge vaibaga kaetud 1954.aastal, nii et – kes teab, millal jälle….