Mulle on Petrone Prindi minu-sari alati väga-väga sümpatiseerinud. Just see, kuidas läbi inimese, kirjutajaga koos saab erinevaid riike tundma õppida. Ja kuidas iga inimene näeb erinevaid riike oma vaatenurgast, keskendub erinevatele aspektidele. Just nagu mulle meeldib ka teisi elust välismaal kirjutavaid blogijaid lugeda. Põnev noh!
Eelmisel suvel ilmus “Minu Peipsiveer”, kus Raul Oreškin kirjutab sellest, kuidas elu ta Peipsiveerele viis. Minu kodukoht! Ja kujutate ette, nüüd, pool aastakest hiljem ilmub hoopis selline minu-sarja raamat, kus peategelane on üles kasvanud sealsamas Peipsiveerel, kuid keda elu ja unistused hoopis nelituhat kilomeetrit edela suunas, Hispaaniasse viisid.
Nii et Minu Hispaania – siit ta tuleb. Päris minu enda minu Hispaania. Omg-omg-omg! Ise ka ei usu!
Võtsin meie seitse Hispaania-aastat siia nende kaante vahele kokku. Oh, oli see vast väljakutse! Nagu pusle kokkupanek. Mul on need jupid ju kõik olemas, aga et sellest ilus ja loogiline tervik tuleks, andis ikka pusida küll. Selle ajaga jõuab ju nii palju juhtuda! Mis on piisavalt tähtis, et tasuks ära mainida? Mis on põnev vaid mulle endale? Ja kõik ju teavad Hispaaniast nagunii juba kõike. Ja nii palju seikasid ja emotsioone-tundeid on ju ajaga ära ununenud. Ja ausalt öeldes olen ma siin juba natuke liiga ära kodunenud ka, kõik tundub õige ja loogiline ja normaalne (ja mõned, või isegi üsna paljud asjad ja kombed ja harjumused tunduvad mulle hoopis Eestis juba veidrad)
Nii et ilma blogita poleks ma sellega vist hakkama saanudki. Mul on lihtsalt ülihalb mälu noh! Hea, et mõnedki sündmused kirjas olid ja sain meelde tuletada ja end neisse hetkedesse tagasi viia. Raudselt on mõni oluline pusletükike ikkagi ajaga ära kadunud ja puudu ka, aga mida ei mäleta, seda pole olnud, eks.
Kui ma selle uue “Minu Hispaania” autoriks kandideerisin ja proovitöö ära saatsin, olin ma tegelikult 100% kindel, et mind ei valita. Tänu sellele vist üldse julgesingi saata. Tüüpiline mina. Nii et, vahel ei tasu kohe üldse oma sisetunnet/enesehinnangut uskuma jääda ja tasub lihtsalt proovida. Vaadata, mis saab. Või noh, lihtsalt peale lennata ja mitte ette karta.
Aasta oli siis 2018, mõnus juulikuine õhtupoolik, ma ei teadnud sellest konkursist veel midagi ja veetsin külas oleva perega parasjagu toredat õhtupoolikut, kui Epp mulle facebookis sõnumi saatis, et kas oleksin huvitatud proovitöö kirjutamisest. Ei hakka siin enam uuesti kõike ümber kirjutama, sest kirjutasin tookord sellest blogisse ka. (loe siit)
Sinna Petrone Prindi facebooki postituse alla, kus nad uusi kirjutajaid otsisid, oli ikka mega palju kommentaare jäetud, mitmeid-sadu kommentaare ja mitmeid-sadu postituse jagamisi. Oli näha, et Hispaaniast on juba mitukümmend huvilist, kes kohe “õu jee, mina-mina!” hakkamas olid. Kõik nii enesekindlad ka… Vahepeal mõtlesin, et ei olegi mõtet aega raisata selle proovitöö kirjutamise peale, kui nii suur tung on (kusjuures ma polegi julenud küsida, kui palju neid proovitöösaatjaid siis lõpuks kokku oli).
Mõnel neist kandideerijatest on siiani minu vastu miskine okas hinges, millest on küll kahju. Eks ma mõnes mõttes saan aru ka, ise võib-olla hindaksin samamoodi kriitilise pilguga, et nähhh, mis teil arus oli, et teda valisite, mul on ju hoopis palju põnevamad jutud rääkida… Aga no sorry, mis ma teha saan, ega ma ise ennast ei valinud ju, ei tasu pikka viha pidada!
Nii et kui siis lõpuks peale teist vooru kirjutati, et mina jäin sõelale, olin ma nii kahe vastandliku emotsiooni kütkes. Esiteks, et jess! See on dream come true! Ja teiseks, et faaaaaak, ma ei saa ju hakkama, mis sest et neile selline mulje võis jääda. See pole ju mingi suvaline väike tundmatu riik kes-teab-kus, vaid Hispaania, kuhu eestlasi hordide kaupa voorib ja seega on raamatu vastu ka suurem huvi. Ja kõrgemad ootused. Teiseks on kõigil juba oma nägemus, kogemus Hispaaniast olemas. Võib-olla inimesed pettuvad, tahaksid mulle vastu vaielda, et eiei, hoopis teisiti on ju, miks sa küll niimoodi valesti väidad seal raamatus. Ja kolmas aspekt ka veel – Hispaaniast on juba päris palju minu-sarja raamatuid tulnud ka. Minu Hispaania, Minu Barcelona, Minu Ibiza, Minu Tenerife (+vahepeal lisandus veel teine Minu Tenerife ka). On mul üldse Hispaania kohta enam midagi uut lisada? (Tegelikult on mõned neist raamatutest mul lugemata, nii et saan selle siis kunagi tagantjärgi teada…)
Et niimoodi ma siis olin seal eufooria ja hirmu vahepeal ja hakkasin tasapisi kirjutama. Ja näedsa, valmis ta saigi! Tahaks öelda, et ärge siis tomatitega loopige, aga tegelt, kui tahate, siis võite visata kah, kui sellest parem hakkab 🙂 Ega te siia kaugele nagunii välja ei viska!
Lingid ka, kui kellelgi nüüd huvi tekkis ja tahaks raamatut enne mind ennast nuusutada ja oma käega katsuda:
Aaa, ja raamatu lõpus on väike muusikalisa ka. Korjasin kogu selle playlisti siia kokku:
Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis 
Palju-palju õnne esimese raamatu puhul! Mul on küll väga hea meel, et just Sina selle kirjutasid, Su kirjastiil on kuidagi nii mõnusalt soe, humoorikas ja Sul on andaluusia hing. Ma loodan, et seda päris ära ei toimetatud 🙂 Mu jaoks isiklikult on hästi oluline, et inimene, kes Hispaania raamatu kirjutab, armastab seda maad koos tema plusside ja miinustega. Ma lihtsalt ei suudaks lehekülgede kaupa mingit ininat ja viginat lugeda, et kui halb siin ikka on. Ja et tegu on nö siinkandi inimesega, kelle blogi ma olen algusest lõpuni lugenud, on ainult veel suurem pluss!
Kusjuures ma sain ka Epult meili postkasti, ühine tuttav olla soovitanud, aga kuna mul avalikku blogi pole, mälu kehv ja kirjaoskus ka kindlasti nadim kui paljudel siinkandis pesitsejatel, siis ei hakanud proovitööd tegemagi.
Igatahes ootan suure huviga, millal raamatule küüned taha ja lugema saan hakata!
MeeldibMeeldib
Aitäh-aitäh-aitäh, nii armas kommentaar!
Mul väga vedas, et toimetajaks oli Anna-Maria, ta on kuidagi nii samal lainel ja mõistab/tunnetab ka täpselt kõike seda, millest kirjutasid 🙂 Ülimalt õnnelik ja tänulik selle üle! Loodetavasti õnnestus läbi raamatu ka ikka seda kõike edasi anda neile, kes pole ise Andaluusias või Hispaanias käinud. Aga võib ka olla, et mõistavadki need, kes ise samamoodi Hispaaniat südames kannavad, ma ei kujuta ette…
Aga ma olen raudpolt kindel, et Sul endal oleks megahästi välja tulnud see raamat, isegi Su kommentaare on alati nii mõnus lugeda 🙂
MeeldibMeeldib
Palju õnne!
Ja mulle nii väga meeldib alati lugeda autorite meenutusi sellest, kuidas nad kirjutama sattusid ja millised emotsioonid neil olid ja üldse kõike seda segadust ja virvarri hinges 🙂 Nii vahva, et kirja panid!
MeeldibLiked by 1 person
Aitäh 🙂 Aga heh, see segadus ja virvarr ja elevus on veel siiamaani hinges 😛
MeeldibMeeldib
Palju õnne !!! Sama siin, olen lugenud teisigi reisikirju, olen ka enamus esitlusi käinud kuulamas, just praegusel ajal, kus reisimine on keeruline. Õnne ja armastust !!
MeeldibLiked by 1 person
Aitäh 🙂
MeeldibLiked by 1 person
E-raamatuna veel vist ei ole? Välismaale saatmise hind päris krõbe (olen Hispaania naaberriigis). Oleksin peaaegu ise Hispaaniasse kolinud, aga maksud… Igatahes jään ootama e-raamatut.
MeeldibLiked by 1 person
Hei 🙂 Saatmine on päris krõbe jaa. E-raamatuna tuleb kindlasti ka, aga vaatasin, et hetkel veel ei ole.
MeeldibMeeldib
Nii tore uudis. Mulle meeldib su blogi, nii et usun küll, et raamat sai hea.
MeeldibLiked by 2 people
Aitäh 🙂
MeeldibLiked by 1 person
Marju, see on nii imearmas raamat! Nii palju soojust ja ehedaid emotsioone! Nii põnev ja kirju seitse aastat teil seal kaugel juba olnud. Sa kirjutad nii lihtsalt ja vahetult, raamat lausa libises algusest lõpuni.
Tore oli meenutada tuttavaid paiku ja enda reisidel läbirlatut!
Väga külalislahke võõrustaja oled!
Nii tohutu Malaga reisi isu tuli peale…
MeeldibLiked by 2 people
Nii armas kommentaar, aitäh! 🙂 Mulle tuli nüüd kohe see “väike üllatus” meelde, mis te mulle tookord korraldasite 😀 Pisarad voolavad naerust 😀 Oh olid ajad noh! Aga jaa, mulle endale tuleb ka vahel Malaga-isu peale, sellise nagu ta enne koroonat oli… nüüd on tänavatel hoopis teistsugune pilt, see melu ja ööelu ja tants ja muusika puudu kõik… Aga no küll see tagasi tuleb, kus ta pääseb!
MeeldibLiked by 1 person
Lugesin raamatu ühe päevaga läbi! Lihtsalt pakkus mulle nii suure elamuse et ei suutnud käest ära panna. Ma olen esimese Minu Huspaania suur fänn mida lugesin aastaid tagasi teismelisena ja millest suure reisipisiku sain. Ma ei oleks kunagi uskunud et uus Minu Hispaania võiks sama hea olla, aga tukeb välja et saab! Ma olen elanud kaua aega välismaal ja kolisin just tagasi Eestisse, aga peale sinu raamatu lugemist hakkasin guugeldama võimalusi Hispaaniasse või Portugali kolida… 🙂 Ma olen hubs mõned aastad tundnud ennast liiga vanana, et enam suuri seiklusi ette võtta, aga sinu raamatust sain nii palju inspiratsiooni et nüüd tuli julgust ja entusiasmi kohe kuhjaga juurde. Aitäh et leidsid aega et kirjutada nii ilus raamat südamest ja edu tulevikuks! Ma loodan, et äkki kunagi satun Malagsse ja saan seal teie fotostuudiot külastada või isegi mõnda teie näitust imetleda.
MeeldibLiked by 2 people
Oi kui äge, aitäh oma emotsiooni ja mõtteid jagamast, nii südantsoojendav on lugeda! 🙂 Kui seiklused Sind Malagasse toovad, anna ikka kindlasti teada ja läheme istume kusagile palmi alla lobisema 🙂
MeeldibLiked by 1 person