Ma ei tea, kas olete tähele pannud/mõelnud, et hispaanlased panevad välimusele keskmisest rohkem rõhku. Ka mehed. Soengud alati korras (mehed näevad ikka peegli ees tükk vaeva, et iga juuksekarv õiges kohas oleks. Geelid ja särgid-värgid. Põhjapool oli see ikka pigem naisteteema? Või pole ma kursis ja on ajad muutunud? Eestis endiselt siilisoengud moes nagu vanasti ikka?

Kõrvalepõikena, jäin siin nüüd mõtlema, et millisena eestlased üldse hispaanlasi näevad? Et huvitav, milline see hispaanlase kuvand üldse Eestis on? Mille põhjal kujunenud? Latiinoseebikate põhjal ju mitte, see on hoopis teine maailmanurk. Kas Eestis näidatakse mingeid hispaania seriaale-saateid ka? Money Heist on hispaania seriaal, seda on vist paljud näinud? Antonio Banderast, Penelope Cruzi ja Javier Bardemi vist teavad ka kõik? Vicky Cristina Barcelonat on ka vist enamus inimesi näinud?

Igatahes. Kõik mehed näevad siin üritustel välja nagu jamesbondid või antoniobanderased. Eriti hakkabki see välimuse-teema silma just üritustel, koosolekutel, konverentsidel, pulmades jne. Sellistes tavapäevast erinevates situatsioonides. Tänavapildis ja niisama baaris istumiseks on NATUKE rohkem casual look. Aga naised ostavad igaks evendiks ikka uue kleidi/kostüümi, mehed tihtilugu samuti.

Meil on nt päris palju kordi viimasel õhtul enne mõnda fotoshooti klient kirjutanud, et kuule, peame pildistamise edasi lükkama, ei jõudnud riideid ostma (mille peale tahaks ma alati öelda, et whaaaat, kas sul kapis tõesti midagi pole või?)

Ok, taustsüsteem lahti seletatud, asume lõpuks asja kallale. Kujutate nüüd ette hispaanlasi, eksole, ja siis paneme sinna kõrvale vana metal-rock-punk Artjomi kuskilt põhjanabalt. Hispaanlaste jaoks viiking valmis.

Artjom on kahe äri-inimeste organisatsiooni liige. Üks on selline, kus on eriti heal järjel firmaomanikud, kes saavad iga kahe nädala tagant kokku ja korraldavad mingi fäänsi-päänsi söömingu, mille kõrvale siis äri ajada (siin käib KÕIK tutvuste kaudu ja klaasikese kõrvale). Hommikusõõk, lõunasöök või õhtusöök, kuidas kunagi. Eelarve umbes nagu mingil väiksemal pulmal. Igasugused linnapead ja Antonio Banderas isiklikult jne käivad neile siis söögi kõrvale kõnesid pidamas. Artjom on seal muidugi pigem fotograaf kui liige, liikmemaksu ei pea maksma, vaid nemad plekivad hoopis talle. Teine business-selts on tal selline, kus iga reede varahommikul on kokkutulek, kõik liikmed teevad iga kord väikese mini-ettekande (too on praegu pandeemia-ajal virtuaalselt zoomi vahendusel, sest neil seal 80 liiget). Seal on selliseid väiksemaid/tavalisemaid ettevõtjaid ka. Ei sõideta uhkete autodega letti, aga ikkagi hästi asjalikud ja tegijad inimesed. Seal on ta täitsa liige, ei pildista. BNI, kui keegi on kursis, mida see tähendab (tean, et Eestis on ka vähemalt üks BNI grupp). Pool meie tööst tulebki sellest grupist ja tänu grupi liikmetele ja nende tuttavatele jne. Suust-suhu reklaam noh, muudmoodi siin ei saa. Tutvused on number-üks vajalik asi Hispaanias.

Igatahes, ma ei tea, mis karisma või värk see Artjomil on, et kõik talle muudkui lambist kingitusi teevad. Eelmine sügis oli see hunnik fotokraami, eksole. BNI-sse sai ta ka ju nii, et tüüp, kes ta sinna kutsus, maksis ise tema eest liikmetasu ära (pärast maksis tagasi obv). See oli siis üle-eelmisel aastal. Ja nüüd. Juhtus nii, et ta filmis parasjagu ühtede autofirmade tutvustusklippi, kui üks tüüp vaatas teda pealaest jalatallani ja küsis, et kuule, sa kannad vist suht minu suurust, jah? Et mul üks ülikond, mille tahsin ära visata, äkki sul vaja? (ses mõttes mainin selguse huvides ära, et ei olnud suvaline võõras tüüp, vaid sellest samast BNI grupist juba ammune tuttav)

Jõuab siis see ülikonnaüleandmise päev kätte.

17 triiksärki. 16 paari pükse. 4 pintsakut. Paar Massimo Dutti saapaid. Nagu mingilt šopingumaratonilt oleks tulnud. Ma pole oma kõige viljakamatelt kaltsukatuuridelt kah nii palju saaki saanud.

Ja kõik ongi parajad kah. Mõnel üksikul asjal on kandmise jälgi ka näha, aga enamus vaid kord selga pandud, mõnel sildidki küljes.

Et siis selline kingitus niimoodi lambist. Mõnega ikka juhtub. Meeste unistus vist, et saab endale riided nii kappi, et ei pea ise šoppama ja proovima minemagi… Aga oi, kui mulle keegi 17 ideaalselt istuvat kleiti kingiks 😀

P.S. Ma ei saa välistada, et too tüüp vaatas, et krt, Artjom juba sajas kokkusaamine samades riietes, silmad jooksevad verd sellist asja nähes, tuleb miskit kiiremas korras ette võtta.

P.P.S. Tegelt nii hull see seis ka polnud, tal oli ikka mingi 3 lühikeste käistega triiksärki ja 3 pikkadega endal ka olemas, mida siis noil üritustel ringiratast kanda 😀

P.P.P.S. Tegelikult pani see tüüp leivad (või noh, kostüümid) oma naispoolega ühte kappi ja tal oli vaja sinna veits ruumi teha. Või vähemalt nii ta väidab.