Heihoi, tervitused kõrbekuumusest! Ok, päris kõrb veel ei ole, aga palju puudu ei jää. Vahepeal mõõdeti lausa läbi aegade kuumim aprillitemperatuur – 33,5 kraadi. Või noh, viimase 80 aasta kuumim vähemalt, sest nii kaua on andmeid kogutud.
Kuum on mõnus, mulle meeldib, olen kõik need aastad siin mõelnud, at ainuke puudus Málaga juures ongi see, et talved-kevaded võiks veel soojemad olla. Sain, mis tahtsin, eks! Aga samas veepuudust ja metsapõlenguid ka ei soovi, seega ootame siin vihma. Küll oleks tore, kui öösiti sajaks ja päeviti oleks just nii nagu praegu…
Ükspäev käisime möödaminnes mingi Disney filmi (või seriaali) castingul. Ilma lasteta, täiskasvanuid otsiti. Lapsed olid koolis. Pidime täitma ankeedi ja tehti paar pilti. Ankeedis oli küsimus: erioskused. Ei tulnud kohe miskit pähe, oskusteta noh. Mõtlesin pikalt (mitu minutit ikka). Lõpuks Artjom soovitas, et pane slackline. Panin siis selle… Kuigi oleksin ju võinud veel lisada, et kontsadega… Korra mõtlesin, et oleks olnud naljakas panna ka “lehmalüps” vms vanakooliasja, mida raudselt keegi teine siin ei oskaks (kas ma isegi tegelt?) aga mõtteks see jäigi.
Tagasitulles (linna servalt pärapõrgust) kutsus üks vanem naine, kes ka castingul käis, meid auto peale ja küsis, et kas tõesti panin ankeeti, et olen nõus juuksed lühikeseks lõikama. Nii et kui see peaks juhtuma, siis teate, miks…(et ei ole keseakriis) Ah, küll nad tagasi kasvavad! Kuigi viimati olid mu juuksed õlgadeni vist siis, kui oma teistkümnendates vihastasin ja patsil kõik, mis juuksekummist väljapoole jäi, maha nüsisin. Nii et suht ammu. Mis teha, mul on pikajuuksefetish… Juustes on vägi noh 😉
Juuste värvmisega on ka huvitavad lood. Eestis elades värvisin aina tumedamaks, küllap tahtsin välja näha nagu hispaanlanna. Siin jällegi enam üldse ei värvi, sest noh, hispaanlastel on, et mida heledam juus, seda moodsam…
Hispaanlannadega seoses.
Katerina kirjutas just Love is Blind sarja näitel stiilitundest ja jäin mõtlma, et Hispaania on vist mind nii palju mõjutanud, et vaatan hoopis teise pilguga sellele teemale. Imetlen, kui inimesed ei põe oma keha ja riietuvad nö latiinopäraselt (ehk liibuvalt ja paljastavalt) või julgelt või üleüldse omamoodi. Kui ei põeta voltide või teiste inimeste arvamuse pärast. Cmoon, siin päevitavad rannas vähemalt pooled naised topless (ja seda olenemata kaalust või vanusest või sellest, kas kõik on prink või mitte), nii et julgete ja enesekindlate inimestega on silm aja jooksul väga ära harjunud. Seega, mulle tundub, et kliima mõjutab ikka kõvasti, et mis kellegi jaoks normaalne või mis liiga väljakutsuv tundub. Eestist tulnud külaliste pealt näen ka ikka ja alati, et esimestel päevadel on nii meestel kui naistel silmad rannas või ka tänaval imestusest suured, aga kolmandal päeval jääb juba kommentaare vähemaks, harjutakse ära 🙂
Kusjuures hispaanlaste stiili on täiega raske kirjeldada. Meeste stiilist ma kunagi rääkisin. Aga naistest on veel keerulisem rääkida 😀 See on segu konservatiivsest, aga samas julgest stiilist. Nad näevad alati head välja, noh. Niisama poes, lapsi kooli viies, tööl, üritustel. Välismaalased tunneb tänaval kohe riietuse järgi ära, sest nad viitsivad stiilsed asjad ainult mõneks ürituseks välja otsida, muul ajal on mugavus ennekõike. Ja noh, mustlaste linnaosades ka on mugavus, sussid ja hommikumantlid teema. Aga keskmine hispaanlanna – imekaunid juuksed, alati ehted, meik, küüned, kõik viimistletud noh. Dressid või lotendavad t-särgid on täiesti out. Ok, dressipükste osas võtan oma sõnad tagasi – teismeliste seas on küll popp tänavastiilis suuri halle dressipükse kanda, aga see-eest on ülaosas mõni kena nabapluus nt, pluss loomulikult täismeik jne. Pikad laiad püksid ja napp ülaosa nagu neil piltidel, on üleüldse popp:
Mingid suvalised pildid guugelasin kiiresti netist, mis ehk annavad natuke aimu hispaanlannade stiilist, kuigi paari pildiga on suht võimatu kokku võtta erinevaid vanuseid ja stiile ja olukordi. Näiteks on ülisuur erinevus päevase riietuse ja klubiriietuse (mis on vist igas riigis max paljastav) vahel jne. Aga laias laastus midagi ehk illustreerib.
Ja siis on veel eraldi liik riideid pulmades käimiseks. Seal ollake kohe eriti ülevõlli moodsad alati. Peakaunistused jne. Ei kardeta pruudist üle olla. Neil on selle stiili kohta isegi eraldinimetus – pulmapeo külalise mood (invitada).
Ma pole ise siin kunagi pulmas külaline olnud (fotograaf vaid), aga pilte töödeldes ikka alati imetlen. Ürituste piltidega samuti.
Oih, ma ei tea, kuidas ma castingust rääkides nüüd järsku siiani jõudsin. Tahtsin hoopis muudel teemadel pajatada, aga jäin kleite vaatama… Eks siis järgmisel korral!
Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis 
Oo, sa ise näed ju kah hispaanlanna moodi välja! Too must kleit ja kingad viimasel pildil, väääga stiilne.
Teiseks, ma vajan hädasti neid pruune-beezhe volüümikaid pükse!! 🙂 (esimene pildirida, vasakult teine foto.)
Ühesõnaga, tulin ütlema, et olen su postituses välja tooduga 100% nõus: kliima mõjutab, mis kellegi jaoks paljastav või väljakutsuv tundub. Kui New Mexicosse kolisin, võtsin kõik Eesti kliima “tabud” 🙂 riietuse osas kaasa, aga ei kulunud poolt aastatki, kui need uksest välja lendasid.
USA naiste stiilist rääkides – siin on väga nähtav erinevus suurlinnada ja muu USA vahel. Metropole külastades ahmin muudkui õhku, kergest kadedusest – ägedalt, stiilseid riietuvaid naisi, nii noori kui vanu, jagub igale poole. Aga mida väiksem koht, seda “igavamaks” naiste väljanägemine muutub. Nii et jälle see vana tõde – USAd ei saa ühe ühise nimetaja alla panna.
Samas, mu koduümbruse prouad sätivad end kõik väga kenasti, kuigi meil siin väike maakoht ju. Tõsi, sel sättimisel puudub suurlinna stiilsus ja aplomb… Mu siiani ägedaimad kogemused on idarannikult, Baltimore’st, seal on arvukas mustanahaline elanikkond, ja oo mai gaad, nende naiste stiili- ja värvitaju ja graatsilisus ja enesekindlus ja… lihtsalt wow.
MeeldibLiked by 1 person
Panin tähele, et tolle kleidiga saan jaa kohalikku teeselda, kõik pöörduvad tänaval mu poole kenasti hispaania keeles. Aga nt kui mõni hele suvekleit satub selga praegusel ajal (mil tegelikult suvised 25 kraadi, aga kohalikud alles endiselt pikkades ürpides), siis arvatakse automaatselt, et turist 🙂
Kujutan ette, et Baltimore on imeline! Ma nii armastan selliseid paiku, kus erinevad kultuurid on segunenud ja miskit uut ja ägedat sellest segust välja tuleb!
Aga USAd kokku võtta, tõesti võimatu, selle kõrval tundub Hispaania tilluke täpike 🙂
MeeldibMeeldib
tahtsin sama öelda, sobid suurepäraselt stiilsete hispaanlannade sekka 🙂
MeeldibLiked by 1 person
Aitäh 🙂
MeeldibMeeldib
Ilmselt on see siis linnati väga erinev. Benalmadenas on küll hispaanlannade stiili põhiliseks nimetajaks mugavus. Kõige rohkem näeb neid retuusides, teise koha saavad teksad.
MeeldibLiked by 1 person
Mm, täitsa võimalik! Mu silm on ju pigem ainult (suur)linnapildiga harjunud, väikemates kohtades pole siin kunagi elanud. Ja lisaks sellele, et Benalmádenas elab umbes pool miljonit vähem inimest, kui Málagas, tuleb ju arvestada ka sellega, et mis rahvustest see elanikkkond koosneb ja kui suur osa sellest üldse hispaanlasi on. Benalmádenas on üle 25% elanikkonnast välismaalased, seega ju iga neljas inimene tänavapildis ei olegi tegelikult hispaanlane (kui turiste mitte arvestada, aga nemad tunneb enamasti kohe ära). Samas kui Málagas on kohalikke üle 90%, ehk siis suurem tõenäosus, et suvaline tänaval nähtud naine on üldse hispaanlanna.
MeeldibMeeldib
P.S. Ma pole oma ligi 10a jooksul linnapildis mitte ühtegi retuužides hispaanlannat näinud! (kui mitte arvestada jooksjaid ja sportijaid mere ääres või spordiplatsidel; või kui mitte arvestada neid hommikusi kodused lapsi kooli viivaid mammasid osades linnaosades, kel lisaks retuužidele ka sussid jalas ja hommikumantlid üll)
MeeldibMeeldib
Meie külas (u 100 km Malagast, pueblos u 2-3000 elanikku) on retuusid kõik need 10 aastat, mis ma siin elanud olen, väga au sees olnud. Kandja kehakujust hoolimata. Kui Eestis oli kombeks öelda, et retuusid pole püksid, siis siin on retuusid püksid. Ja neid kombineeritakse, enamasti küll noorsoo poolt, tavaliselt kõhtu paljastava topiga. Pueblo nooremat naissugu iseloomustab veel tagumikuni, paks, kadestamapanev juuksepahmakas. Mis hakkab siis kuskil kahekümnendate teises pooles lühenema ja neljakümnendateks on peas selline keskealise naise suht ilmetu, pikemat poisipead meenutav soeng. Kusjuures suur vahe on naistega, kes pärit kuskilt mujalt suurlinnast, neil on kohe hoopis teine stiil, mis postituses Marju poolt toodut meenutab. Üks küla stiilseim naine on Madridist.
Kohalikel on ka komme riietuda kalendri, mitte ilma järgi. Kui on veebruaris 28 kraadi, käiakse jope või jakiga. Kui mai lõpus 15 kraadi (mida siin pueblos võib vahest juhtuda) on nad nui neljaks topi ja lühikese seelikuga. Ise võdisevad, et que frio!
MeeldibLiked by 2 people
Jaa, see klendri järgi riietumine on neil nunnu! Just ükspäev tulin keskpäeval läbi linna, vähemalt 26 kraadi oli, suvekleit seljas ja ikka palav. Ja siis kõik kes vastu tulevad – joped, jakid peal (mitte üle käe, vaid seljas), pikad püksid, kinnised jalanõud… Meestel paksud ülikonnad või tagid.
Pean ikka külakestes uudistamas käies lisaks armsatele tänavatele ja arhitektuurile ikka inimesi ka rohkem piiluma hakkama vist 🙂 Kodulinnas on aega rahvast ka uudistada, aga mujal, tuleb välja, vist ei ole inimeste jaoks eriti silmi jagunud 😀
MeeldibMeeldib
Nii tore postitus. Ma kadestan sind muidugi ilma pärast. Brüsselis on sel aastal külm kevad. Eile päikesega istutasin esimesed taimed alles rõdule, muidu olen alati märtsis istutanud. Mulle meeldivad väga need pikad ja laiad püksid, võtaks sealt piltidelt nii mõnegi. Mis nüüd “Love is Blind” stiili puutub, siis käisin kohe vaatamas korraks esimese hooaja algust ja mulle nii hirmus ei tundunud, ilmselt on pea 20 aastat Kesk-Euroopas teinud oma töö ja hoolimata sellest, et ma iseendasse suhtun ikka nii, et alati on liiga paks (ka siis kui ei ole), siis nende osalejate seljas midagi ei häirinud, vaatasin muidugi umbes esimesed viis minutit, sest sedasorti saated pole absoluutselt minu teetass. Ma vaatan teistsugust kräppi (ei taha jätta endast mulejt, et vaatan ainult kõrgkultuurseid programme või harivaid dokke). Kas sa päriselt oskad slackline’i? Ja veel kontstega? On see üldse võimalik? Kuna juba kommenteerima tulin, siis ütlen ka, et mulle väga meeldivad su postitused, neis on alati midagi huvitavat ja põnevat, mida enne ei teadnud. Ja väga hea, et sa liiga tihti ei kirjuta, muidu ei jõuaks järge pidada. Ja pikajuuksefetiš on mul ka. Ilmselt lähen haudagi patsiga.
MeeldibLiked by 1 person
See olen mina, mitte anonüümne 🙂
MeeldibMeeldib
“ka siis kui ei ole” on nii tuttav! Sellest ongi vist naisena väga raske lahti saada…
Ja patsiga hauda – sama 😀
See saade on täääiega mu guilty pleasure 😀 Olen kõik hooajad ära vaatanud ja teiste riikide omad ka, mõnusalt on näha, KUI erinevad eri riikides inimesed ikka on. Nt Jaapani saade ja Brasiilia saade – peaaegu et polegi sama saade, eksole 😀 Aga viimane usa hooaeg oli väga mõnus, oli kellele kaasa elada ja rõõmust pisardada (kulus päris mitu salfrätti:D), ja oli, kelle puhul mõelda, et hahaa, ma sain kohe aru, et see pole ok inmene. Ei tea jah, mis mind selles saates nii köidab, enamus suhtesaateid ei kutsu üldse vaatama, ultimatum jne, mis seal netflixis veel on, kohe üldse ei meeldi nt. Aga Love is blind – täiega sõltuvuses.
Slackline oskasin kunagi tibake, no algtasemel, mitte mingeid saltosid muidugi. Suutsin ühest otsast teiseni kõndida paljajalu või kontsadega. Aga ega ei teagi, kas enam muidugi tuleks välja 😀
MeeldibLiked by 1 person