Vahepeal olid kuidagi ülikiired ajad, töö, pere, sotsiaalne elu jne, ei saanud mitmeid ja mitmeid nädalaid järjest loodusesse. Ja päev-päevalt tundsin, kuidas elurõõmu aina vähemaks jääb, selline tühjakspigistatud tunne hakkas võimust võtma. Olin täitsa segaduses, et milles asi, aga siis mingi hetk ühendasin ära, et ahaa, milles asi, vaja mägedesse akusid laadima minna. Uskumatu, kui oluline see ikka. Sellel fenomenil saaks lausa pikemalt peatuda, aga need kaks meemi võtavad lühidalt kokku:

Aleksandri koolis oli mingi hullemat sorti haiguspuhang ka, A-gripp ja kellelgi diagnoositi mumps jne, vahepeal oli rohkem kui pool lastest puudu. Õnneks on Hispaanias haigusteperioodidel see pluss, et üldjuhul saab paari päevaga juba terveks. Õnneks seekord ka. Ei taha ära sõnuda, aga mu lapsed pole näiteks siiamaaani elus kordagi antibiootikume pidanud võtma. Pole lihtsalt vajadust olnud, paar päeva ibukat ja c-vitamiini ja juba ongi korras (kui rääkida lõunassekolimise tervisepoolsest positiivnurgast. Ma ise lapsena olin pigem pidevalt haige ja ravimeid sai ikka kõvasti krõbistatud, pluss kõike muud, mis aitaks terveks saada).

Igatahes, mina oma üleväsinud ja tühja-aku olekus sain muidugi kah selle viiruse kohe külge, enne kui jõudsime kuhugi matkale või väljasõidule mineku plaani teoks teha.

Uskumatu, aga ma ei olnud juba umbes viis aastat (no peale koroonat) sellist pärishaigusetunnet tundnud, nii et külmavärinad ja kondid valutavad jne. Õnneks läks mul samuti kiiresti üle. Aga kohe kui juba jalul olin, läksime kiiremas korras mägedesse kondama, et jälle inimeseks saada. Mõjus!

Kusjuures kui haige olin ja külmavärinate käes lõdisesin, arvasin unesegase ja palavikulise peaga hetkeks, et olen kusagil metsa all lumehanges magamas. No nii külm oli olla! Ja ühes selle tundega mõtlesin, et inimesed ei ole kohe üldse loodud nii kaugel põhjas elama. Noh, vastav karvkate ja kõik muu kohastumus on puudu. Ei ole nagu metsloomad, et viskaks end lumehange magama… Ja isegi tänapäeval, kui on riided ja soojad majad, kus olla ja magada jne, on kõigil ikkagi D-vitamiini puudus. No inimloom ei ole loodud nii põhjas elama, mis teha! (On mu tagasihoidlik arvamus) Aga samas, inimestele meeldib end ekstreemsetes oludes proovile panna, küllap see. Pluss keeva konna efekt ka.

Mägedes oli nii kevadine tunne. Sattus selline hea tuulevaikne ja päikseline päev ja 22 kraadi. Paradiis noh. Nädal hiljem nt käisime ka ühe mäe otsas, oli hoopis teine ilm, 17 kraadi, aga pilves ja lõikava tuulega. Õnneks oli termosega glögi kaasas (meil on väike traditsioon igal advendil glögi juua – kuidagi on ju vaja jõulutunne kätte saada).

Selline see talv siin on, ükspäev kevad, järgmine päev hoopis sügis. Minu poolest võiks Hispaania isegi tsuti veel lõunapool asuda, palavus mind ei sega, külm aga küll. Samas kanaari saartele ka ikkagi kolida ei tahaks, kuigi seal on talvel veidi soojem. Saared tunduvad kuidagi nii pisikesed, maismaal on mõnus, et avastamata kohad ei saa kunagi otsa, mäed ei saa otsa jne…

Kahju, et tänapäeval pole ametit “maadeavastaja”.

Sellega seoses, Dani ehitas omale vana laua-arvuti ja pani sinna Windows xp ja leidis mu vana Heroes 3 plaadi. Nii et oleme siin viimasel nädalal mitu korda neljakesi Heroes3 mänginud. Nostalgia! See on mu kõigelemmikum mäng maailmas, noorena sai tihti ikka mitmeid öid-päevi järjest mängitud. Põhimõtteliselt tunnen seda maailma seal mängus paremini kui enda peopesa. Või kui pärismaailma, kus kõik on nii mitteloogiline ja ebakindel ja teised inimesed oskavad märksa paremini “mängida”. Aga nii huvitav, et kahekümne aastaga ei ole mul midagi ära ununenud, iga detail ja nüanss on meeles.

Veel võtsime ette kadalipu nimega autole hispaania numbri saamine. Või noh, õigemini öeldes auto Hispaania registrisse võtmine. Aega läks ja nalja sai, aga tehtud! Eestis käivad sellised asjad lihtsalt, aga siin on see päris kulukas ja tüütu ettevõtmine, maksab olenevalt auto turuhinnast, co2-heitmest ja sisaldab registreerimismaksu, tehnoülevaatust, numbrimärkide tasu, automaksu, gestoria-tasu jne. Meil läks kõik kokku 750 eur (pluss autoteeninduses paar asja nagu kärukonksu eemaldus, vin numbrilt rooste eemaldamine + esirehvide vahetus ka). Aga uuemate autode puhul peab isegi poole suurema summaga arvestama. Ja liikluskindlustus on Hispaanias ju samuti kallim. Aga vähemalt ei pea talviti aknaid jääst puhtaks kraapima ja talverehve panema jne (peab ikka positiivse külje ka igas asjas üles leidma…)

Kadalippudest rääkides (🤪) – veel tahtsin öelda, et hooandja pikendas mu lasteraamatuprojekti, nii et endiselt on veel aega hoogu anda ja saab raamatu omale ette tellida, kel huvi. 61% eelarvest on praeguseks hetkeks koos ja nii palju armsaid ja toredaid inimesi on viitsinud süveneda ja selle hetke võtta hoogu anda. Paneb heldima noh! Mu meelest on raamat üks parimaid kingitusi, seda enam, et tänapäeva lastel on lademetes mänguasju, aga järjest vähem raamatuid. Hooandja link siin, kes tahab piiluda:

https://hooandja.ee/campaigns/lasteraamatu-tolmurulli-seiklused-nurrumaal-valjaandmine/view/general

Mul oli plaanis paar influentserit ka ära rääkida, et nad aitaks reklaamida, aga mõlemi poolt, kes pähe tulid, on suur vaikus – ju siis ei kõnetanud. Nii et kui keegi oskab mulle häid reklaaminippe anda või kedagi soovitada, olen suur kõrv! Sest üks asi, mida ma kohe üldse ei oska ega taha teha, on justnimelt millegi pähemäärimine ja inimeste tüütamine ja spämmimine ja pindakäimine ja siis vastuse ootamine ja kõik see. Üldse ei meeldi ega oska! Samas ikkagi tahaks ju, et info jõuaks nende inimesteni, keda võiks huvitada.