Hispaania kinnisvaraturust veelkord

Málagas on viimasel ajal kinnisvarateemad hästi aktuaalsed, tegelikult juba mitu aastat, aga viimastel kuudel tundub see eriti põletav teema, tänavatel on protestid, vanainimesi tõstetakse kodudest välja, arstid elavad autodes jne. Hinnad on lihtsalt nii laes, mitte ainult siin lõunarannikul, vaid tegelikult kogu riigis. Aga Andaluusia on ses mõttes kehvas seisus, et siin on palgad võrreldes ülejäänud Hispaaniaga madalamad, aga kinnisvaraturul on hinnad ülikõrged, sest nõudlus on pakkumisest kõvasti suurem. Turism, kliimapagulased nagu me ise, sõjapõgenikud, illegaalsed immigrandid. Nii et kokkuvõttes võivad inimesed sellest soovitatud kuni 30%, mis leibkonna sissetulekust peaks majutusele kuluma, vaid und näha. Suurel osal rahvast kulub 50 või rohkem protsenti.

Arvutasin nende uudiste valguses kokku, et meie eelmise aasta näitel kulub meil eluasemele 72% põhisissetulekust. Pluss veel elekter ja vesi. Seetõttu peamegi põhitöö kõrvalt aina juurde rabelema ja lisaotsi leidma, kitarrikontserdid, kirjutamine, giidindus jne. Pole ime, et nii ajahädas koguaeg.

Ja meie üür on tegelikult Málaga provintsi keskmisest tiba väiksemgi, linna keskmisest rääkimata.

Olen nüüdseks juba mitu aastat pea igapäevaselt üürikuulutustel silma peal hoidnud, enne uude korterisse kolimist ja nüüd pooltest aastat peale seda ka. Ei ole tõesti selle ajaga soodsamat varianti leidnud. Paari kuulutuse puhul olen mõelnud, et võiks ju vaatama minna, sest laste kooli läheduses, aga tung on liialt suur olnud ja ei ole löögile saanud.

Ikka mõtlen, et mis ime läbi me siia praegusesse kohta üldse saime. Kas tõesti seetõttu, et kuulutusel olid kehvad pildid ja akende taga mäenõlval oli mingi bomši prügihunnik (mille me sealt pärast lihtsalt ära koristasime, tuli välja, et mahajäetud, kedagi seal ei elanudki). Pluss tänu hispaania sõbrale, kes oli nõus garantiiks tulema, sest nüüdsel ajal peab üürimissoovijal ülikõrge palk või muud garantiid ette näidata olema. Riigi keskmisest palgast enam ei piisa, üürimiseks peab ka rikas olema. (Tookordne korteriotsimiskadalipp sai SIIA kirja)

Õnnelikud on need, kes jõudsid omale õigel ajal kodu osta ja maksavad nüüd üüri asemel pangalaenu. Ja tegelikult oleks ju praegugi soodsam maksta pangalaenu kui sellega võrreldes topeltsuuremat üüri, aga keskmine pere ei saa pangalaenuks vajalikku sisssemakset kokku, sest praeguse suure üüri kõrvalt lihtsalt ei anna koguda, elu on nii kalliks läinud. Ühest El Pais artiklist, mis silma jäi: kui üks keskmine 90m2 korter maksab 200 000 eur ja proovida 30-aastaks 80% pangalaenu saada (kuumaks umbes 600 eur kuus), siis endal peab kuskil 60 000 eur sukasäärest võtta olema (sissemakse, riigimaksud, notar jne). Tavainimese jaoks võimatu missioon, eriti kui juba pere ja lapsed olemas ja ei saa kokku hoida, a’la ühiskorteri renditud toas elada (mille hinnad on ka juba 500 eur). Seega ongi inimesed sunniviisiliselt ja igaveseks üürnikud edasi, maksavad iga kuu topeltüüri võrreldes sellega, mida nad maksaks pangale, kui oleksid võimelised pangalaenu võtma. Eluase sööb lihtsalt palga ära.

Paljudel tuttavatel on nüüdseks samuti need varasemal “heal” ajal sõlmitud 5-aastased üürilepingud ära lõppenud ja omanik on topelthinna pannud või hoopis headaega öelnud. Ja proovi sa siis praegusel ajal midagi leida. Üks tuttav kolis u 40 min kaugusele sisemaale, aga nüüd läheb bensiini peale igapäevaselt arvestatav summa (ja aeg), sest töö on ju ikka Málagas ja pisikeses kohas ei leiaks samaväärset ja erialast tööd. Paljud inimesed on hädas sellega, et ei leia pika-ajalist kohta, vaid peavad suviti turismihooajal kodust välja kolima, sest omanik tahab niimoodi lisaraha teenida (omanik sõlmibki vaid 9-kuuse lepingu)

Mulle tundub, et kogu maailmas on viimasel ajal tegelikult sama mure, et praegustel elu alustavatel noortel on üliraske start. Lisame siia veel selle, et AI on paljud töökohad juba ära kaotanud ja ülikoolilõpetaja ei pruugigi tööd leida. Üleüldse tahtsin veel sellest rääkida, kui pekkis inimkond on, kui meil nüüd maailma esimene triljonär ka olemas. Aga ei hakka, noogutan hoopis sellele pildile kaasa:

Pilt kusagilt internetist
Rubriigid: Malaga, sildid: , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

9 Responses to Hispaania kinnisvaraturust veelkord

  1. enetimm's avatar enetimm ütles:

    Noogutan sellele viimasele pildile ka kaasa! Just hiljuti mõtlesin enam-vähem sama asja peale, kui paljlu ebavõrdsust ja sellest tulenevalt kannatusi. Saan aru, et ega tal tegelikult neid summasid pangaarvel pole ja see pooleldi ainult õhust võetud number (sest mis see börss lõpuks on), aga ikkagi. Kanadas noorte osas täpselt sama lugu. Noored, kelle emad-isad samas vanuses endale kinnisvara ostsid, võivad sellest ainult unistada. Ning suuremates linnades on üürihinnad ikka üüratud. Kusjuures pole meil ilmselt sama suurt turismi nagu Hispaanias ilmselt. Kõik on nii pea peale keeratud. Polegi ime, kui noored otsustavad, et ei mingeid lapsi siia “hädaorgu”.

    Liked by 2 people

  2. ülle's avatar ülle ütles:

    Elamispinna hinnad kõikjal Euroopas on kõrgeks kerkinud kolmandatest riikidest tuleva piiramatu immigratsiooni tõttu. Alles oli uudis Hispaaniast- miljonile illegaalsele aafriklasele antakse elamisluba. Nagu meepott kärbseid meelitab selline poliitika veel rohkem rahvast ligi! Elamispinda ei jätku ja turuseaduste järgi loomulikult hinnad tõusevad. Sotsiaalkortereid ja- maju jagatakse lahkelt uusasukatele ja kohalik elanik jääbki järjekorras elu lõpuni ootama. Su poolt ülespandud bussipeatuse plakat on Londonis, mille marksist-globalist linnapea kindlasti heaks on kiitnud. Kuidas muidu seletada sellist vulgaarset ebatsensuurset sõnakasutust avalikus ruumis. Samal ajal on Londoni ühistranspordis näiteks keelatud reklaamida juustuburgereid.

    Meeldib

    • Mar's avatar Mar ütles:

      See pilt võib vabalt ka AI olla, aga mõte jääb samaks, selliseid meeme oli peale seda triljoniuudist terve internet täis.
      Kusjuures siin lõunarannikul ma ütleks, et sisseränbe aafrikast ei hakkagi nii palju silma, kui ukrainlast, venemaalt ja neile lähedalasuvatest riikidest (kaasaarvatud Eesti). Tänaval ja bussis on vene/ukraina keel ikka täitsa igapäevane kuulda ja seda just peale ukr sõja algust

      Meeldib

  3. See jama on jah igal pool sama. Euroopa parlamendis on esimest korda sel ametiajal olemas suisa eraldi eluaseme komisjon ja täna töötasin EPSCO nõukas kus muuhulgas oli arutusel ka eluasemeprobleem. Ja kogu lugupidamise juures eelkommenteerija vastu julgen väita, et sisseränne ei ole korteriprobleemi juurpõhjus. Pigem siiski nõudlus, mis üüri kõrgeks ajab, eriti turismi- ja muidu poppides piirkondades. Isegi Pärnus ajavad inmesed üürnikud suveks välja või võtavad kõrgemat üüri. Mina nii ei teinud. Ma võtsin talveks koolilapsed, kes suvel ei tahtnudki. Nüüd on aastaringselt ukrainlased. Kõik rahul, hundid ja lambad. Brüsseli üüriturg on veidi erinev, sest siin on ilmselt liikuvus tavalisest suurem, samas ka maksejõuline kontingent. Aga mu poeg, kes elab Kölnis, ütleb, et isegi raha võib olla, aga kortereidl ihtsalt pole. Vaatamagi ei saa. Tema ise elab alles poiste kolokatsioonis. Ega näe põhjust sealt lahkumiseks. Kui pikemaks ajaks ära läheb, annab toad allüürile.

    Liked by 2 people

    • Mar's avatar Mar ütles:

      Jep, siin sama, et vaatamagi ei saa. Täiega puudu. Samas on palju tühje maju ja kortereid. Üks tuttav hispaanlane, kes keskmisest rikkamast perest – neil seisab ka üks suur vanalinna korter tühjalt, ei taha välja rentida, sest seadused on üürileandja jaoks suht kehvad, kui üürnik ei maksa, on teda keeruline välja saada. Aga see, et hinnad on koroonaeelse ajaga nüüd topelt, parem mõtlema, et kas sel ajal oli tõesti nõudlus nii palju väiksem või on see hinnatõus kuidagi kunstlik.

      Meeldib

  4. Pingback: Huvitavad ajad. Või lihtsalt ajad | Kristallist elu

  5. Mar's avatar Mar ütles:

    Pluss tahtsin veel öelda, et korterihindade osas mõjutavad kodumajutuskorterid ka tohutult. Mingi hetk läks see airbnbtamine hullult moodi, osteti kümnete kaupa kortereid kokku, et turistikad teha. Ja kuskilt peaks ikka piir minema, mu meelest ok paar korterit osta lisaraha teenimiseks, aga kümnete kaupa neid kokku krabada, nii et kohalikele elukohti ei jää, pole ka ok. Me ise oleme päris palju ringi kolinud siin ja enamus me korteriomanikest on olnud sellised, kellel üsna palju kortereid. Varem üürisid nad neid pikaajaliselt välja, aga millalgi 5a tagasi otsustasidki paljud airbnb kasuks hoopis, sest palju suurem kasumlikkus. Näiteks kümme aastat tagasi oli Malagas umbes 16000 “airbnb”-d, praegu on 90 000. Tohutu kasv. 74 000 elukohta vähem, samal ajal kui elanikkond aina kasvab. Nüüd paaril viimasel aastal on proovitud sellele turistikatekasvule piiri panna, aga ilmselgelt ei saa sinna 16000 peale enam tagasi, hea kui 90000st üle ei lähe. “Too little, too late” seaduste ja piiramise mõttes.

    Liked by 1 person

    • akadeemik's avatar akadeemik ütles:

      Japp, airbnb on kahtlemata pannud kinnisvarahindadele korralikult juurde. Londonis elasime uute kortermajade kompleksis, kus vastasmajas ostis miski venku 20 korterit airbnb-deks……sularahas või no ilma laenuta, st maksis lihtsalt arendajale selle raha kohe ära. Rahapesu much? Mingeid piiranguid ega täiendavaid makse loomulikult sellise JOKK skeemiga ei kaasne, pigem vastupidi. Lisaks, minge jalutage Londonis natuke jahedamal ajal pisut Knightsbridges, Kensingtonis või Chelseas – kõik need majad on tühjad, sest enamus ostetud investeeringuteks peamiselt lähisida seltskonna poolt. (Knightsbridge kutsutakse nüüd Väikseks Dohaks.)
      Kui pikaajalise rendilepinguga kaasneb omanikule mitmeid ebamugavaid piiranguid peamiselt rendilepingu lõpetamise osas, siis airbnb-de puhul ei pea nad suurt mingeid nõudeid järgima, igasugu ohtlikke peldikuid võib välja rentida. Montrealis oli 2023. aasta märtsis väga suur õnnetus, kui airbnb-na välja renditud majas puhkes tulekahju ja 7 inimest (6 neist airbnb rentnikku) hukkus, sest omanik ei järginud tuleohutusnõudeid. Tegelikkuses on Montreali vanalinnas airbnb-d keelatud aga kuna sanktsioonid puudusid ja keegi midagi ei öelnud, siis renditi neid kortereid ebaseaduslikult aastaid. Pärast seda katastroofi võeti vähemalt mingid sanktsioonid vastu. Ehk siis asi ei ole niivõrd sisserändes, vaid neoliberaalses majanduspoliitikas, kus turgu absull ei reguleerita. British Columbia piirkond Kanadas võttis ca 5 aastat tagasi (või ka rohkem, ei viitsi praegu kontrollida) vastu seaduse, mis piirab välisinvestoritel kinnisvara kokku ostmise (võib osta, kui isik elab alalise elamisloa alusel püsivalt BC-s), sest hinnad läksid ülemõistuse kõrgeks ja kohalikel polnud enam kuskil elada. Selle meetme tulemusel hinnad küll ei langenud aga vähemalt ei tõusnud enam senises tempos. Ehk siis saab küll, kui tahta.

      Liked by 1 person

Lisa kommentaar