Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis

Tütreke

Mar, detsember 18, 2015

Mul pikaks jutuks täna aega ei ole, aga kui keegi mõtleb, et kuidas meil küll siin kaugel läheb, siis vastus sellele on: Tolmu va Tütreke ajab meid hulluks ja halliks! Nimelt otsustas see armas kolmepoolekuune kiisupojake, et tema on nüüd suur ja alustas juba jooksuajaga. Ma ei tea, mis kassid siin Hispaanias on, ma eeldasin, et normaalsed kassid alustavad aastaselt, või halvemal juhul pooleaastaselt, aga et juba enne 4-kuuseks saamist…oehhh.

Praegu nt on ta kööki asumisele saadetud, et kõrvad rahu saaks ja lapsed üles ei ärkaks.

Aga muidu – näädsa, sügis tuligi kätte, plaatanid juba kolletuvad:

Räägitakse, et see detsember on erakordselt soe, tihtilugu on päeval üle 20 kraadi. Riietumegi nii, et päeval suveriided, aga õhtul tuleb ikka talvemantel peale visata ja kingad saabaste vastu vahetada. Öösel võib temperatuur isegi +10ni langeda. Ja siinne +10 on kuidagi palju külmem, kui Eesti +10

Oma lemmikpuud ma fb-s juba demonstreerisin, aga äkki keegi veel ei näinud 😛

Selline okkalise tünnimoodi tüvega, aga imeilusate õitega. Pilt on tegelikult juba kuu tagasi tehtud, praeguseks on ta õied maha visanud.

Üks tänane pilt ka lõpetuseks – sellest, kuidas me Danieliga õhtumerd imetlesime. Pildil ei ole üldse näha, aga oli selline idülliliselt kreemjas ja taevasse sulav (et ei näinud telefonis isegi horisonti sirgeks seada;) ).

P.S. Statistika ütleb mulle, et keegi Hispaaniast ka loeb blogi…ma olen väga uudishimulik, tahan teada, kes 😀 Nii et ütle aga julgelt tere 😛

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Päkapikud!

Mar, detsember 13, 2015

Meil käisid täna päkapikud ja tõid sellise armsa üllatuse (need tänapäeva päkapikud on ikka päris tugevad):

Ja oioioi, mis sealt kõik välja tuli!

Ma ei kujuta ette, kas terve Malaga peale üldse kellelgi päris kuuske toas on, aga Eesti kuuske kohe küll kindlasti mitte 🙂 5 päeva jooksul polnud ta veel kuivama hakanud ja oli kile sees isegi kergelt niiske. Igatahes – meil on kuusk juba ehitud!

Aga igasuguseid põnevaid asju tuli sealt veel välja, kõigist muidugi pilti ei jõudnud teha, aga paar klõpsu ikkagi:

Nt sellised imeilusad käsitööpiparkoogid 😛 P.S. Ahti kätetöö ka täitsa ära tuntav 😉

Väga tabavalt 😉 Vajalikud atribuudid seljakotti ja maailma avastama/vallutama!

Mnjäu!

Nämma! Pean tunnistama, et Mustikamusid said juba otsa, tahtsin ikka teistele ka anda, aga kõik juba magavad ja pakk sai iseenesest tühjaks… Teised (ja sama põnevad) toorsnäkid on pildi pealt plehku pannud, aga täitsa alles veel 🙂 Tehakse ikka asju tänapäeval!

Ja Kivirähu lasteraamatud, just hiljuti sattusin kahest erinevast blogist Oskari ja asjade kohta lugema ja poleks eluseeski uskunud, et päkapikud just sel hetkel akna taga piilusid ja jõuluvanale edasi rääkisid! 🙂

Ma kahtlustan, et maiustused saavad enne jõululaupäeva otsa, aga kingituste avamisega ootame sinnani ikka ära 🙂 Ma natuke muidugi juba piilusin, aga ei ütle midagi 😛

Oeh, igatahes…ma ei oska kunagi õigesti tänada, aga tõeliselt armas üllatus oli see…südamel on soe mõelda, et kuigi me oleme siin seitsme maa ja mere taga, oleme ikka teil meeles 🙂

P.S. See punane asi Aleksandri näos on näomaaling 😀

Rubriigid: Uncategorized | 4 kommentaari

Väikesed bookwormid

Mar, detsember 9, 2015

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar

Hinnad-hinnad

Mar, november 27, 2015

Vaatan siin juba mõnda aega läpakaid, sest meie praegune viskab terve viimane aasta igasuguseid vimkasid ja hoiame hinge kinni, et millal nüüd vsjo on. Nt vahel tulevad mingid põnevad errorid, vahel lülitab ennast niisama keset töötamist välja jne.

Kuigi siin on kõik nagunii odavam kui Eestis, k.a. tehnika, õnnestus mul ikkagi endalegi üllatusena eriliselt hea diil leida, ehk siis ootasin huviga “black friday” nädalalõppu, et ehk on kusagil midagi head. Ja oligi! Arvuti, mis muidu maksis 469, maksab see nädalalõpp 333 eur. (Eesti poodides on see mudel üldse alates 500 eur-st). Eile õhtul võrdlesin just erinevate poodide erinevaid mudeleid, kui järsku muutus minu lemmikvariandi hind hopsti 469lt 333le. Nii et hommikul seadsin sammud aga poe poole, et õigel ajal jaole saada ja mitte tunglevate rahvamasside alla jääda. Õnneks rahvast veel liiga palju ei olnud, sest kuigi enamus poode tähistab seda musta reedet neljapäevast laupäevani, on põhimöll ikkagi reedel. Et läks õnneks ja nüüd on meil siin üks Lenovo riiulis (ma ei raatsi ju teda ometi kohe kasutama ja kulutama hakata! Äkki läheb veel katki ka!)

Riiulitest rääkides – üks uus riiul on meil ka, ehk siis maailma parim riiul Ikeast e Billy library. Esimene pluss on ta hind – 39.99 eur. Teine pluss on see, et seal saab riiulite kõrgusi ise igal ajal ja imelihtsalt muuta ja 10 euriga saab veel lisariiuleid ka sinna sisse osta. Et noh, saab kitsamaid ja laiemaid vahesid teha, nii nagu parasjagu just vaja 🙂 Dreams come true-variant! Riiulitest ja kastidest ja karpidest ma võiksin vist vaimustunult rääkima jäädagi, aga noh ma saan aru küll, et enamus inimesi seda vaimustust ei jaga 😀 Aleksandr õnneks jagab, temaga vahel vaidleme, kelle oma mingi tühi (või ka täis) karp on 😀 Isegi kass pole nii suur asjaosaline. Nt hiljuti ostsin 3 sinist karpi, et saaks igasugust pudi-padi silme alt vähemaks, ja loomulikult läksid Aleksandri silmad kohe särama, et “minu oma!” Nüüd käib neid aeg-ajalt riiulist välja võtmas, et natuke mängida ja mulle näidata, et “minu karp” ja siis ilusasti tagasi viia. Artjom peab meid karbihulludeks, aga ma ei saa küll aru miks ta imestab, ma elasin ju ometi laoruumis, kui temaga kohtusime… oleks pidanud seda ette nägema!

Need madalamad olid juba enne olemas, aga nüüd, kui meie raamatud ka Hispaaniasse reisisid, oli kahju neid nurgas kartulikottides hoida ja ei jäänud muud üle, kui suund Ikea poole võtta 😉 (p.s.kes läpakat tahab varastama tulla, siis ta on seal kõige ülemisel riiulil 😛 )

Ühesõnaga, nii hubane on nüüd meil, no vähemalt minu meelest. Millegipärast on kodus alles siis õige kodutunne, kui on üks (või parem juba rohkem!) riiul, kus sees palju kalleid sõpru raamatute näol. Oleks ainult aega! Sellepärast ei saa minust vist ka kunagi lugeri-inimest, et siis jääb ju nii palju puudu, nt kujundus ja lehekeeramine, ja pühendused kingitud raamatute sees…(ja ilmselt meeldib mulle ikkagi kollektsioneerida ka 😀 ).

Vot nii on lood siinpool sood. Head ööd!

Rubriigid: Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: ikea, karbid, raamatud, riiulid | 8 kommentaari

Koolikokkuvõte

Mar, november 20, 2015

Aleksandril on nüüd 2 kuud koolis käidud ja paras aeg väike kokkuvõtte teha.

Poole sellest ajast on ta muidugi kahjuks haige olnud, palavikud, nohud, oksehaigused jne – oleme juba kõike näinud. Nüüd ongi juba imekombel 2 nädalat juttu terve olnud ja kenasti koolis käinud!

Üldiselt talle koolis meeldib ja õpetaja meeldib ka väga. Aga kõige lemmikum osa on see, kui saab jalgrattaga koju:

Hispaania keelest rääkides – tundub, et koolis on ta pigem vaikne ja tagasihoidlik, aga kodus elab end see-eest välja ja käib ja seletab ja kamandab Danieliga hispaania keeles. Nt “Que pasa, Daniel?” “Sienta te, Daniel!” Lisaks veel vamos, venga, aqui, cogelo, si, no, manos arriba, gracias, eso mio jne. Ja siis mingid pikad jutud omaette mängides, millest pooled sõnad on sõnad, aga pooled tunduvad olevat ise välja mõeldud. Üks periood proovis ta tegelikult minuga ka ainult hispaania keeles rääkida, aga kuna ma provokatsioonile ei allunud ja järjekindlalt eesti keeles edasi suhtlesin, siis ta sai mõne päeva jooksul ikkagi aru, et pole mõtet ja eesti keel loksus ilusti tagasi paika. Praegu tundub, et peale koolipäeva hispaania keelelt ümberlülitumisega mingeid raskusi ei ole, ilmselt kuna ta on juba sünnist saati harjunud selle “ümberlülitumisega”.

Kui vahest Aleksandriga koolipilte vaatame, siis ta küsib alati, et kus Isabel (õpetaja) on 😀 Sest pildi peal ju pole, aga tema mäletab, et Isabel oli kohe kindlasti ka nendes hetkedes olemas 😀

IMG-20151113-WA0009

Aga mis nad seal üldse teevad? Põhiline osa on igasugune meisterdamine-joonistamine.

IMG-20151009-WA0003

Aga lisaks on kolmapäeval eraldi inglise keele tund, neljapäeval muusika ja reedel kehaline kasvatus. 5-tunnise päeva sisse mahub alati veel pooletunnine pikutamine ja väike kehakinnitamine e lõunaoode ka. Hästi tihti on igasuguseid eriüritusi ja isegi kunstimuuseumis juba käidi.

Ja siin nt tutvuvad flamencopäeva raames flamencomuusikaga, meisterdavad lehvikuid ja lilli ja koolis toimus kontsert ka:

IMG-20151116-WA0003

IMG-20151116-WA0029

Mis eesti ja vene keelde puutub, siis vene keel on eesti aksendiga ja eesti keel vene aksendiga. Ja mitte ainult aksent, vaid nt ütleb ta ka järjepidevalt “on” asemel “oleb”. No nt “Onu oleb suur”

Kui siin juba rääkimisest ja keeltest jutuks läks, siis Danieli kohapealt on ka natuke uudiseid. Nimelt kui siiani olid ta ainukesed sõnamoodi asjad lambi kohta “meff” ja söögi koha “mämmmämm” ja emme kohta sai “mämmä” öelda, siis nüüd on esimesed PÄRIS sõnad ka olemas. Niisiis esimesteks reaalseteks sõnadeks on “pall” ja “kaka” 🙂

Rubriigid: Kolmkeelsed lapsed | Sildid: aleksandr, hispaania kool, kolmkeelsus, lapsed, mitmekeelsed lapsed | 2 kommentaari

Pilte

Mar, november 13, 2015

Tõmbasin mõned vanemad ja vähemvanemad pildid fotokast arvutisse ja mõtlesin, et viskan mõned ikka siia ka, rõhuasetus muidugi pere noorimatel 🙂 (ehk siis kõik v.a. mina)

September:

Oktoober:

November:

Rubriigid: Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: lapsed | 2 kommentaari

Minu Malaga

Mar, november 11, 2015

Mõtlesin siin omaette, et see on nii veider, et tunnen end Malagas palju kodusemalt, kui Tartus. Kuidagi nagu oma kala. Ma ei tea, kas see on sellest, et siin on NII ilus, või sooja ja päikese pärast, või selle pärast, et teda peetakse üheks maailma vanimatest linnadest ja on seetõttu nii mitmenäoline või ma ei tea. Lihtsalt nagu oleks kogu maailma kohtadest just see õige koht mu jaoks. Tahaks, et mind oleks rohkem ja jõuaksin siin samaaegselt igale poole igat hetke püüdma.

Aga tegelikult piisab isegi kodus rõdult välja vaatamisest, et hingel hakkaks hää.

Vahel jalutan vanalinnas või kindluste juures ja tunnen kui need müürid oskaks rääkida-tunnet. Ja siis paar sammu edasi, otse kesklinnas on mets. Noh, nagu Tartus toomemägi, ainult et kui üle Toomemäe lippab 10 minutiga, siis üle Gibralfaro mäe…hmmm…tunnike ehk läheb? Täitsa mets on, täieliku vaikusega, ainult rohutirtsud karjuvad kõrvad lukku ja oravad hüplevad ringi ja täielik idüll on.

Aga lõppu mõned põnevad faktid Malaga kohta ka:

300 päikesepaistelist päeva aastas. Lund sadas viimati 2.02.1954
veidi üle poole miljoni elaniku
u 2800 aastat ajalugu (foiniiklased, roomlased, goodid, maurid jne)
Pablo Picasso ja Antonio Banderase sünnilinn
1862 oktoobris külastas Malagat Hans Christian Andersen ja kirjutas, et pole üheski teises Hispaania linnas end nii õnnelikult ja mugavalt tundnud. 😛

Ja noh, veel paljud teisedki on siin inspireeritud olnud:)

Aga tegelikult on võrreldes Tartuga üks puudus ka ikka – puudus heast sõbrast, kes tuleks potsataks vahel külla kommi kõrvale teed jooma!

Rubriigid: Malaga, Minu Hispaania, Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: antoniobanderas, kodulinn, Malaga, picasso | 6 kommentaari

Väga kaval

Mar, november 4, 2015

Täna, kui Aleksandr oli koolis ja Daniel mul vankris magas, lippasin kiiresti poest läbi ja leidsin lastele väga ägedad pusad. 3 pusaga komplekti hinnaks 12 eur ehk siis 4 eur/tk. Võtsin siis mõlemale ühe komplekti, et kaklemiseks ei läheks. Sellised:

Kodus oli Aleksandr sellise üllatuse üle üliõnnelik ja tahtis neid kõiki järgemööda ja mitmeid kordi selga proovida. Proovisin talle küll seletada, et osad on ikka Danielile, aga ta püüdis seda juttu kavalasti ignoreerida. Lõpuks siiski vastas mu küsimuse peale, et millise Danielile selga paneme: “Danielile paneme triibulise!” Oi kui kaval poiss 😀 Õnneks on Danil neist pusadest ja masinatest üleüldse savi, nii et pole hullu 🙂

Rubriigid: Ilu- ja moejutud, Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: aleksandr, lapsed | 2 kommentaari

Tolmust ka

Mar, november 2, 2015

See on nüüd muidugi küll juba üle nädala vana uudis, et me lõpuks Tolmu majja tõime, aga parem hilja, kui mitte kunagi 🙂

Peale seda pargi-Tolmu juhtumit hakkasin hispaania “kuldses börsis” halle kassipoegi otsima, aga Malagas neid lihtsalt ei ole, mitu nädalat ootasin-vaatasin kannatamatult. Aga kui panin lõpuks lähiümbruse ka otsingufiltrisse, siis tuli juba paari päeva pärast ideaalne Tolmu välja, selline numpsik, sõbralik, emane ja sobivas vanuses ka. Tahtsin, et oleks vene sinise – tüüpi ehk hall ja roheliste silmadega. Vot selline kuulutus oli:

Kirjutasin kohe omanikule ja oligi hopsti järgmiseks päevaks järgiminek kokku lepitud. Asukoht Cadizi kõrval, rongiga 4 tundi sinna ja 4 tagasi 😉

Nii ma siis “käisingi” paikades, kus juba ammu tahtsin käia – Jerez ja Cadizis ja Sevilla alt sõitsin ka mööda. Kuna mul oli rongijaamas tagasimineva rongini ainult pool tundi aega, siis tuli omanik autoga ja tõi kassi sinna (ma lootsin siiralt, et ta ikka üldse kohale tuleb ja et kass on ka selline, nagu lubatud 😀 ) Tuli ja oli 🙂 Teine murekoht oli see, et kuidas Tolmu tagasiteel vastu peab, kas karjub kõik kaas-sõitjad rongist välja ja kas pissib-kakab-oksendab terve puuri täis.

Aga ka nende hirmudega läks õnneks, sest enamuse ajast ta nurrus, sõi ja magas, nuttis ainult õues, kus oli palju liikumist, inimesi ja autosid. Ja häda hoidis ka viisakalt kuni kojujõudmiseni kinni, kodus jooksis hopsti liivakasti ja tegi kõik sinna kuhu vaja. Tõeliselt sõbralik ja kohanemisvõimeline (ja tark!!!) kassipoeg. Ilmselt oli tal väga õnnelik lapsepõlv, et ei oskagi midagi karta, ei inimesi ega lapsi 🙂 Isegi praeguseni pole ta kordagi laste peale häält tõstnud ja tahab ise nende juures olla. Daniel muidugi ei oska pai teha, või noh, see on selline karune ja tugev pai, nii et peame nüüd kullipilgul valvama, et kiisul ohutu oleks.

Sellele sinisele Ikea-asjandusele pean kassimaja-patendi võtma, sest see on tõeline hitt, kõik 7 korrust magatakse, ronitakse ja mängitakse läbi.

Tolmu on totaalne sülekass. Ja õlakass ka. Täielik ekstravert igatahes. Käib alati järel, räägib juttu, nurrub nii et maja kajab. Ja öösel armastab salli mängida. (mootoriga muidugi 😀 )

Vot selline tütreke meil nüüd 🙂

Rubriigid: Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: kassid, tolmu | 2 kommentaari

Tühitähi

Mar, november 1, 2015

Koguaeg on nii kiire kiire kiire või siis ilmatuma suur väsimus, nii et ei ole üldse jäänud aega kirjutamiseks.

Lapsed olid/on jälle haiged, mis võiks ju tähendada seda, et nad on väsinud ja magavad rohkem, aga reaalis on hoopis nii, et jonnivad rohkem ja ärkavad öösel iga natukese aja tagant nutuga üles. Ja siis veel lisaks see kellakeeramine, mis tähendab, et kui muidu kippus Daniel 7 paiku ärkama, siis nüüd on juba kell 6 äratus… Ühesõnaga, oleme juba zombid valmis, ja sugugi mitte halloweeni puhuks.

Aga halloweeni peetakse siin muidugi vägevalt 🙂 Reedel oli Aleksandri koolis ka pidupäev, kõik lapsed pidid tulema kostümeeritult ning päeva jooksul oli neil halloweeni-programm, vanemad õpilased joonistasid mudilastele näod pähe, koridorides oli hirmus jalutuskäik, vaadati Shreki multikat jne. Kuna õpetaja saadab iga päev lapsevanematele koolipäeva tipphetkedest pilte, saime meiegi kogu sellest põnevusest osa: